logo MTÜ Tallinna Teadlaste Maja

Viited

eenet

NB!

VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ 

Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6) 21. novembril 2019


Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.

Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, doktorante ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid.
Kutsutud kõnelejad: akadeemik, TÜ professor Peeter Saari heidab reaalteadlase pilgu eesti teaduskeele olukorrale; õiguskantsler, professor Ülle Madise näitab, et ilus eesti keel võib olla ka õigusteaduse, õigusaktide ja halduskeel.

Käsitletavana on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat) teadus- ja üldkeele vastastikmõju,
teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast, kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused,
kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast,
kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma õpetada, sh eesti teaduskeele õppe olukord
teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde.
Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ küsimused ja arutelu). Oodatud on ka vaatmikud suuruses A0 või A1.

NB! Ettekande või vaatmiku esialgset pealkirja palume 1. oktoobriks ning lühitutvustust 21. oktoobriks 2019 mahus kuni 2500 tärki (v.a allikaviited) aadressil teaduskeel2019@tlu.ee docx, doc või odt vormingus. Pakutu vastuvõtmisest teatame 1. novembriks.

 

NB! Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti teaduskeele probleemistikule keskenduva minisümpoosioni või töötoa 22. novembril 2019 Tallinna Ülikoolis. Sellekohase soovi (pealkiri, lühitutvus-tus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palume saata 25. septembriks 2019 aadressil teaduskeel2019@tlu.ee.

Osalemine on tasuta. Palume registreeruda hiljemalt 15. novembril 2019 TLÜ konverentsikeskuse registreerimisvormi 
https://www.tlu.ee/vormid/VII-eesti-teaduskeele-konverents kaudu, mis avatakse septembris.

Konverentsi sisutoimkond: doktorant Andra Kütt, dr Peep Nemvalts, esimees, akadeemik prof Karl Pajusalu
Lisateave: TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, dr. phil.Peep NemvaltsPeep.Nemvalts@tlu.ee

Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts
Täname Haridus- ja Teadusministeeriumi: „Eesti terminitöö toetamine“.


Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331

NB!

Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Rakveres

Head keelehuvilised!

Neljapäeval, 17. oktoobril kell 11 olete oodatud Rakvere Gümnaasiumis (Vabaduse 1) Lääne-Viru maakonna keelepäevale

KAVAS:

Tervitused. Mihkel Juhkami (Rakvere linnavolikogu esimees), Aivar Part (Rakvere Gümnaasiumi direktor), Miina Norvik (Tartu Ülikool, Emakeele Selts) Kas ja kuidas väljendame eesti keeles värve, lõhnu ja maitseid? Mari Uusküla (Tallinna Ülikool)

Ettekanded värvidest muinasjuttudes, fraseologismides ja regilaulus. Esinevad rahvaluuleolümpiaadil osalenud õpilased Miina Roost ja Mikk Bobõlski Rakvere Gümnaasiumist ning Miia Vask Haljala Koolist.

Kohvipaus, võimalus külastada näitust  

Keele hing. Esineb Keneli Pohlak Väike-Maarja Gümnaasiumist (II koht loomevõistlusel „Ood eesti keelele“).

Keel kui pärandihoidja. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool)

Kirjutada raamatuid ja postitada kalambuure – keele kasutuse praktilisi näiteid. Airika Harrik (Eesti Kirjandusmuuseum)

Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum)

Ürituse orienteeruv lõpp kell 14.45

Keelepäeva korraldavad Emakeele Selts ja Rakvere Gümnaasium, toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Miina Norvik (Emakeele Selts, miina.norvik@ut.ee)

Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad maakondades üle Eesti.

Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/

eate edastas
Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei Tel 644 9331


NB!

Teisipäeval, 8. oktoobril algusega kell 16.00 Rahvusarhiivi õppeklassis (Madara 24) loeng Otto Tiefi valitsusest. 18. septembril möödus 75 aastat Otto Tiefi valitsuse moodustamisest 1944. aastal. Sellest kahe okupatsiooni vahel moodustatud valitsusest, mis oli aluseks ka vabariigi valitsusele eksiilis, kõneleb ajaloolane Meelis Saueauk Eesti Mälu Instituudist.
Madara arhiivihoone uurimissaalis on avatud ka samateemaline näitus.
Loeng on tasuta. Huvilistel palutakse end registreerida meili või telefoni
teel: tiina.mannapsoo@ra.ee , 693 8666

 

NB!

Hõimupäevade konverents 2019

Reedel,11. oktoobril kell 10-18 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6).

 „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud.“

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. Seetõttu on selle aasta hõimupäevade konverents pühendatud põlis- ja vähemuskeeltele.

Konverentsil käsitlevad soome-ugri ja teiste rahvaste keeleteadlased vähemuskeelte prestiiži, mitmekeelsuse ja soome-ugri keelte digitaliseerimise teemasid. Kõik ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Registreerumine:

Hõimupäevade konverents on tasuta, aga palutakse kindlasti oma osalemissoovist teada anda

hiljemalt 7. oktoobriks! Konverentsile mahub vaid 80 inimest. Registreerumisvormi leiate SIIT.

 Ajakava:

9.45 – 10.00 registreerimine
10.00 – 10.30 avasõnad ja tervitused
10.30 – 12.00 ettekanded ja arutelu. Soome-ugri keelte digitaliseerimine   
12.00 – 12.30 kohvipaus
12.30 – 14.00 ettekanded ja arutelu. Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)
14.00 – 15.00 lõuna
15.00 – 16.30 ettekanded ja arutelu. Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)
16.30 – 17.00 kokkuvõte
17.00 – 18.00 koosviibimine

Konverentsi sisu: 

Soome-ugri keelte digitaliseerimine  (moderaator: Sven-Erik Soosaar, EKI)

Keelevahetus, mille käigus väikekeelte kõnelejad lähevad üle suurkeeltele, viib paljude keelte väljasuremiseni ja heal juhul säilivad need vaid rituaalkeeltena. Selleks, et keeli säilitada järeltulevatele põlvedele ka juhuks kui need igapäevakeelena kaovad, on vaja keelt selle eri avaldumisvormides salvestada ja kättesaadavaks teha digitaalsel kujul internetis ning pakkuda tööriistu keeleõppeks ja kasutamise hõlbustamiseks. Sektsioonis tutvustatakse parimaid praktikaid ohustatud väikekeelte materjalide digiteerimisel ja nende jaoks keeletehnoloogiliste tööriistade loomisel.

Esinejad:

Marina Fedina (Komi riigiteaduste instituut) – Дигитализация как один из способов популяризации и повышения жизнеспособности языков коренных народов (на примере коми языка)

Andrei Tšemõšev (Mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituut) – Создание словарей нового типа с использованием корпуса марийского языка

Jack Rueter (Helsingi Ülikool) – Morphological analysers and other digital tools for Uralic languages

Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)

Mitmekeelsus on ja ei ole uus nähtus, enamik maailma elanikest on mitmekeelsed. Mitmekeelsus kui selline ei ole hea ega halb, iseenesest see ei ohusta identiteeti ega keelesäilitamist. Küll aga mõjuvad keelevälised tegurid nagu keeleideoloogiad, kogukondade hoiakud, keelepoliitilised otsused ja isiklik soov kogukonda kuuluda, sealt lahkuda või olla mitme kogukonna liige. Küsimus on selles, kuidas olla mitmekeelne ja samas säilitada väiksed keeled. Üldkehtivaid lahendusi pole olemas, kuid mõningatest kogemustest saab kindlasti rääkida.

Esinejad:   

Svetlana Jedõgarova (Helsingi Ülikool) –  Многоязычие и языковые идеологии на примере говорящих на удмуртском языке

Fedor Rozhansky/ Elena Markus (Tartu Ülikool) – Multilingualism and language contacts in Western Ingria

Jüvä Sullõv (Tartu Ülikool) – Võru-Eesti kakskeelsus – omapärad ja väljakutsed

Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)

Keel täidab kaht olulist funktsiooni: vahendada infot ja väljendada identiteeti. Mõlema funktsiooni täitmisel on edukate ühiskondade keeltel eelised – nad võimaldavad ligipääsu heale haridusele, rikkalikule kultuurile ja ligitõmbavale meelelahutusele. Samuti pakub sellise keelega seotud identiteet kõnelejaile kõrge kollektiivse enesehinnangu. Nii avaldab enamuskeelte prestiiž püsivat mõju vähemuskeelte kõnelejatele identiteedi ja keelevahetuseks, mida on võimalik tasakaalustada vaid teadliku keele- ja identiteedipoliitikaga. Sektsioonis vahetatakse kogemusi, kuidas prestiižkeelte mõju teiste keelte kõnelejatele vähendada.

Esinejad:

John Shaun Nolan (Malmö Ülikool) – The role of prestige in the maintenance of the ‘near languages’ of France

Konstantin Zamyatin (Durhami Ülikool) – The Impact of Official Bilingualism in Ethnic Republics of Russia on Language Attitudes

Valts Ernštreits (Läti Ülikool, Liivi Instituut) – Small Nation, Big Vision: Bringing the Livonians into the Digital Age

 

Konverentsi korraldajad:

Konverentsi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlastega ja selle eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid ohustatud keelte kaitsmisel ja säilitamisel.

Jaak Prozes tel  5012319, jaak.prozes@fennougria.ee

Teate edastas Eha Viluoja, 55905432, eha.viluoja@gmail.com

NB!

Teadlaste öö kirjanduslik eksperiment!

Teadlaste öö tuleb taas ja üle mitme aasta avab ka akadeemia sel õhtul uksed. Reedel, 27. septembril kell 19 toimub akadeemia saalis (Kohtu tn 6) Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse eestvedamisel katse visualiseerida Friedebert Tuglase novell. Sõnas ja pildis eksperimenteerivad akadeemik Jaan Undusk ja liivakunstnik Madli Luuk. Kuulata saab ajuteadlase Jaan Aru lühiloengut sellest, kuidas üldse kujutluspildid meie peas tekivad ning teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaare. Kirsiks tordil on ekskursioon Ungern-Sternbergi lossis – ka vabamüürlaste tähistaevatuppa!Kirjanduskeskuse ja akadeemia ühiskatse ühendab mitut erinevat teadusharu: kirjandusteadust, kunstitõlgendust ja neuroteadust.Täpsem info: TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur, muusemiosakonna juhataja Elle-Mari Talivee, tel: 672 2846, e-post: ellemari@utkk.ee

NB!

Neljapäeval, 5. septembril kell 17.30 on Tallinna Keskraamatukogu suures saalis vestlusringis kolm Konstantin Pätsist raamatu kirjutanud kirjanikku, kes arutavad Pätsi elulugu. Vestlusringist võtavad osaTiina Tamman («Vana armastuskiri»), Olev Remsu («Buraševo hullud») ja Urmas Vadi («Ballettmeister»). Arutelu juhib ajaloolane Jaak Valge.

NB!

Reedel, 20. septembril kell 15 EKI 3. korruse saalis tähistavad Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituut PAUL KOKLA (90), SILVI VARE (80) ja VÄINO KLAUSI (70) juubelit piduliku kõnekoosolekuga.

KAVAS:

  • Jüri Viikberg "Paul Kokla 90. Tähelepanuväärse keelemehe tähelepanuväärne    tähtpäev"
  • Reili Argus "Silvi Vare 80. Sõnaperega ja sõnapereta"
  • Lembit Vaba " Väino Klaus 70. Enam kui leivatöö. "

Järgnevad  tervitused ja seltskondlik osa.

Olete lahkesti oodatud!

NB!

Teisipäeval, 24. septembril kell 14.00 olete kutsutud Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Tartus Toomemäel) toimuvale Riia-Tartu keeleretke lõpu konverentsile "Kas siis selle maa keel …?"
KAVAS:

  • Avasõna: keeleretk Riiast Tartusse. Jüri Valge (Emakeele Selts)
  • Keel on mõtte ja ilu kodupaik ja luuletaja selle hoidja. Krista Aru (Tartu Ülikool)
  • Keelepoliitika sõlmprobleemid rohujuurest riigini. Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool)
  • Keel, milles me haridusest räägime. Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool)
  • Eesti keel kirjanduse kaudu väärtushinnanguid kujundamas. Sandra Oksaar (Jaan Poska gümnaasium)
  • Filmi „Keeleretk Riia-Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel“ esmaesitus. Reigo Metsik (Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium) jt Tartu gümnasistid

Lisainfo:

Jüri Valge (510 3977, juri.valge@ut.ee)

Üritust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linn, Tartu Ülikooli muuseum ja Emakeele Selts.

Emakeele Seltsi juhatus

Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331

 

NB!

Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe www.emakeeleselts.ee kaudu oktoobri alguses.

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019”.

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda.

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole.”

Hääletamine otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2 või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 15.09.2019).

2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Eesti Keele Instituudis toimunud nimeseminaril.

2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ),vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Tallinna ettevõtlusnädalal Viru Keskuse konverentsikeskuses.

2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver); teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

Lisainfo: Helle Metslang, Emakeele Seltsi juhatuse esimees, helle.metslang@ut.ee, 522 5074, Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär, killu@eki.ee, 518 3764, Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, piret.kartner@hm.ee, 735 0221

NB!

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 10 korraldab Tallinna Botaanikaaed konverentsi, mis on eelkõige tagasivaade dendroloog Aleksei Paiveli elutööle. Aleksei Paivel (30. märts 1929 – 15. september 2003) oli üks Botaanikaaia rajajaid ja ka Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige.

NB!

Reedel, 9. augustil kl 12.3014.00 Paides arvamusfestivalil arutelu

„Meie tuleviku“ alal  (TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga) 

Teaduskeel(ed)  kellele ja kuidas?

Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust?

Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust?

Eesti keele aastal arutlegem:

  • milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet;
  • mil määral näitab hariduse headust keele täpsus ja selgus;
  • kuidas arendada kõrgkoolides teaduskeeleõpet;
  • mida teha, et õppejõude-teadureid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid uurimusi, õpikuid ja terminitööd?

Kaalugem mõistlikke lahendusi juba lähitulevikuks!

Arutlusringis:

Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige

Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant

Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige

Peep Nemvalts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, 
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

Arutelu juhib Toomas Kiho, ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja.

Arutelualalt teeb ülekande ERR. Teate edastanud Killu Mei

NB! 

ERR-s on järelkuulatav Paide arvamusfestivalil teaduskeele arutelu https://www.err.ee/968091/teaduskeele-arutelu-korghariduse-ingliskeelseks-muutumine-on-pidurdunud

NB!

Head keelehuvilised!

Laupäeval, 10. augustil kell 14.00 algab Kuusalu pastoraadis

Eduard Ahrensi V konverents

KAVAS:

Ulvi Meier (Kuusalu) "Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi”

Sulev Valdmaa (Kuusalu) “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?”

Hannu Remes (Kajaani) "Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased”

15.30 - 16.30 söögi- ja suhtluspaus (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual)

Jüri Valge (Tartu) "Lauri Kettunen ja Emakeele Selts"

Auli Hakulinen (Helsingi) "Eesti keele grammatika 1993 - Iso suomen kielioppi 2004 - Eesti keele varamu 2017: Kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja innovatiivsuse vahel”

Vaba mõttevahetus.

Konverentsi lõpp orienteeruvalt kell 18

Konverentsi korraldavad Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts ja Kuusalu vallavalitsus

 

Kell 18.00  lauritsapäeva jumalateenistus Kuusalu kirikus

Kell 19.00 XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert Kuusalu kirikus

(https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est

<https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=11645&lang=est>)

Transpordiinfo: Tallinnast tulijatel palume kasutada ühistransporti, vt peatus.ee

Olete lahkesti oodatud!

Teate edastas Killu Mei Emakeele Seltsi teadussekretär, e-post: killu@eki.ee   

NB!

ESTO 2019 programmi vaata SIIT.  

Esmaspäeval, 1. juulil väliseesti kirjamehe Paul Reetsi mälestuspäev. Kell 15 algab Tallinna Metsakalmistul Bostonis elanud eesti kirjamehe Paul Reetsi (1924‒2016) põrmu muldasängitamine (buss Metsakalmistu III värava juurde väljub Eesti Draamateatri eest kell 14.20. Bussiga tulemiseks palume kuni 28. juunini registreeruda e-postiaadressil utkk@utkk.ee). Sellele järgneb kell 17 kirjandus- ja mälestusõhtu Kirjanike Maja musta laega saalis, kus esitletakse Paul Reetsi teostekogu „Hinge roppus ja vaimu õis“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2019). Esinejate seas on Tiit Aleksejev, Jüri Hain, Jaak Jõerüüt, Kaare Kolbre, Janika Kronberg, Vilen Künnapu, Enn Lillemets, Viivi Luik, Mart Ojamaa, Evi Tihemets ja raamatu koostaja Jaan Undusk. Rohkem Paul Reetsi kohta: https://www.utkk.ee/muuseum/virtuaalnaitus/ Korraldavad: Eesti Kirjanike Liit ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Lisainfo: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadussekretär Marin Jänes, 644 3147, utkk@utkk.ee

Teisipäeval, 2. juulil kell 16–18 toimuvad Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ESTO kirjandusvestlused „#VÕRGUSTIKUD Pagulased ja väliseesti kirjandus“. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima! Pärastlõunaste mõttevahetuste käigus avatakse pagulas- ja väliseesti kirjandust eri nurkade alt. Kõigepealt 20. sajandi algupool ning pärast revolutsioone ja Vabadussõda Nõukogude Liitu emigreerunud punapagulaste kirjandus. Järgmiseks sajandi keskpaik ja nõukogude võimu eest Läände pagenud, rõhuga Põhja-Ameerika ja Rootsi rikkalikul kirjanduselul. Lisaks eestikeelsele kirjandusele toob viimase teemana arutellu põnevat lisa eesti pagulaste ja nende järeltulijate võõrsil avaldatud võõrkeelne looming. Täpsemalt saab vestluste kohta lugeda siit: https://www.utkk.ee/sundmused/vorgustikud-pagulas-ja-valiseesti-kirjandus/. Pagulas- ja väliseesti kirjanduse teemadel vestlevad Toomas HaugTiina Ann KirssJanika KronbergAare PilvAnu Saluäär ja Jaan Undusk. Katkendeid teostest loeb Jürgen RoosteVestlustele eelneb kirjandusüritus lastele: kohtumine kirjanik Leelo Tunglaga, kes kõneleb seni veel avaldamata värssjutustusest ja muust põnevast, kunstnik Else Lagerspetz joonistab räägitavat. Sellele järgnevas töötoas saavad lapsed koos kirjandusuurija Kri Marie Vaigu ja Else Lagerspetziga avastada, millistest taimedest ja loomadest kirjutas 1944. aastal Rootsi emigreerunud luuletaja Marie Under, ning joonistada selle põhjal oma koomiksi. Kirjandussündmused toimuvad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kirjanike Liidu ja ajakirja Looming koostöös. Lisainfo: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus teadussekretär Marin Jäneselt, tel. 644 3147

NB!

Kolmapäeval, 3. juulil kell 12 toimub Välis-Eesti Ühingu kongress Maarjamäe lossi kaminasaalis (Pirita tee 56); osavõtutasu 20 eurot on vaja üle kanda Välis-Eesti Ühingu arvele SWEDBANK EE702200221063212915, S.W.I.F.T. kood HABAEE2X, reg. kood 100060701; eelregistreerimine e-posti aadressil: leiliutno@valiseesti.org Teate edastas Leili Utno

NB!

Head keelehuvilised!

Võistlus "Ood eesti keelele" jõudis juba mõnda aega tagasi lõpule, võistluse käigus noorte loodud võistlustööde sisu aga ei aegu. Võistlus oli mõeldud 15-26-aastastele noortele üle Eesti. Pääsete alltoodud lingi kaudu ligi parimatele võistlustöödele ning ühtlasi saate lugeda selle kohta, millega täpsemini oli tegu. 

Head tutvumist! https://www.hm.ee/et/uudised/loomevoistluse-ood-eesti-keelele-esikohad-laksid-keila-vaike-maarja-ja-hiiumaa-noortele 

Teate edastas Emakeele Seltsi juhatus

NB!

Neljapäeval, 30. mail kell 18 kinos Artis (Solarise keskuses) olete lahkesti palutud dokumentaalfilmi Rein Taagepera esilinastusele. Filmi autorid vastavad pärast linastust meelsasti vaatajate küsimustele.  Müügil Rein Taagepera luulekogu „Sinule mõtlen ma harva ja aina”. Kutse edastas Trivimi Velliste.

Lugupeetud keelehuvilised!

Reedel, 3. mail toimub tänavune F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev Väike-Maarja seltsimajas
Palume end kuni 29. aprillini registeerida lingid.ee/Wiedemann2019
Kava 
10.30 registreerimine ja tervituskohv Väike-Maarja seltsimajas
11.00  tervitused (Indrek Kesküla, Jüri Valge, Piret Kärtner)
ettekanded (Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Aava, Andra Kütt, Riina Reinsalu, VMG õpilased)
13.45 Wiedemanni keeleauhinna laureaat prof Krista Kerge istutab tamme keeletammikusse
14.30 lõunasöök Georgi söögitoas
Bussid
Palun märkige oma sõidusoov registreerimisel, et teaksime teiega arvestada.
Tallinnast: (Luule Reiside buss väljub kell 8.30 Mere puiesteelt Vene kultuurikeskuse eest)
Tartust: (Kimar Transpordi buss väljub kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast)

Lisainfo:

Ivika Aman, Väike-Vaarja valla kultuurinõunik,  ivika.aman@v-maarja.ee (tel 329 5760)

Killu Mei, Emakeele Seltsi teadusseretär,  killu@eki.ee (tel 644 9331)

Sirli Zupping, HTMi keelenõunik,  sirli.zupping@hm.ee (tel 735 4025)

NB! 

16. mai terminoloogiakonverentsile registreerimiseks palume täita hiljemalt 3. maiks veebivorm aadressil  https://goo.gl/forms/61Seoaking6xmytK2

Ürituse info asub EKI keelekalendris: 

http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/366.html

 

Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331

 

NB!

Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019”.

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole.”

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehewww.emakeeleselts.ee kaudu oktoobri alguses.

Hääletamine otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2 või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 15.09.2019).

2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Eesti Keele Instituudis toimunud nimeseminaril.

2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Tallinna ettevõtlusnädalal Viru Keskuse konverentsikeskuses.

2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver);teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

Lisainfo:

Helle Metslang, Emakeele Seltsi juhatuse esimees, helle.metslang@ut.ee, 522 5074

Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär, killu@eki.ee, 518 3764

Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, piret.kartner@hm.ee, 735 0221

NB!

Reedel, 29. märtsil kell 12 olete oodatud Rapla Gümnaasiumi (Kooli 8) eesti keele aasta kavva kuuluvale Rapla maakonna keelepäevale.

KAVA
- Avasõnad - Aime Klandorf
- Luulepõimik "Kõik on õnn" Doris Kareva luulest - Rapla Gümnaasiumi noorte esituses
- Tekstipõimik "Meie keel" - Märjamaa Gümnaasiumi draamaringi esituses
- Raplamaa vanu kohanimesid - Peeter Päll
- Kohapärimuse andmebaasist ja kaardirakendusest - Jüri Metssalu
Hans Tiismann, Alust pärit keelemees - Jüri Viikberg
                                     Kohvipaus
- Keeleinspektsiooni igapäevatööst põhiseaduse kontekstis - Ilmar Tomusk
- Selge keel kui mõtteviis ja tööriist - Katrin Hallik
- Kuidas rääkida masinatega - Liisi Piits
Korraldajad: Rapla Gümnaasium, Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad veel paljudes maakondades.
Vaata lähemalthttps://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019  
ja EKI keelekalendristhttp://portaal.eki.ee/kalendri-avaleht.html  
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331

 

Kolmapäeval, 3. aprillil kell 11 Tallinna Toomkoolis (sissepääs Rüütli tn 6 kaudu). Eduard Ahrensi IV konverents "Meil oma sõna kinnita".

KAVA

Kell 10.30 tervituskohv

Kell 11.00 konverentsi algus

Muusikaline tervitus Eesti Muusikaakadeemialt

Tervitused:     

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja

Emakeele Seltsi esindaja Jüri Viikberg

Ettekanded:

- „Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“ - Heikki Haljasorg

- „Kümme Eesti keelemeest“ - Mikk Metsmägi, Tallinna Toomkooli 7p klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi

- „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“ - Sanne Säär, Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja Terje Varul

- „Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja” - Sulev Valdmaa

                                                    Sirutuspaus

- „Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“ – Kristiina Ross

- „Külakeelest ja kirikukeelest“ -  Aivar Põldvee

- „Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“ Rasmus Puur

Alates kella 14.30 suupisted ning seltskondlik vestlus

Konverentsi juhatab Tõnu Tender.

Ettekande pikkus on 20 minutit + 10 minutit küsimusteks, õpilasettekande pikkus on kuni 15 minutit

NB! Eduard Ahrensi konverentsile registreerimine aadressil https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfI3c_ZBB9QzHBnqSXStMXQWXu-w9jyHnW0aCFAH8nP-C771Q/viewform?vc=0&c=0&w=1&usp=mail_form_link

Lisainfo:

Tõnu Tender, EKI direktor, tonu.tender@eki.ee

Heiki Haljasorg, Tallinna Toomkooli õppealajuhataja  Heiki_Haljasorg@hotmail.com

Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär killu@eki.ee , tel 644 9331

Korraldavad Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Tallinna Toomkool 

NB!

Kolmapäeval, 13. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Keele Instituudi
(Roosikrantsi 6, Tallinn) 3. korruse saalis ajakirja Keel ja Kirjandus
konverents "Tõde ja tõed humanitaarias"

KAVAS:

10.00 Avasõnad, Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Ferdinandi mantlipärijad“ (1-2/2019) esitlus

10.30–11.30 I plokk: Tõde ja vale 

Martin Ehala – „Identiteet ja tõde: massikommunikatsioonist masside kommunikatsioonini“

Tiit Hennoste – „Paralleelsete valede maailm ja tema asukad“

11.45–13.15 II plokk: Tõde ja ajastu 

Raili Marling – „Asetatud teadmine tõejärgsel ajastul“

Tiiu Hallap – „Kognitiivne autonoomia – hääbuv ideaal?“

Daniele Monticelli – „Tõejärgne ajastu 20. sajandi analüütilise ja eksistentsiaalse tõe valguses: humanitaaria vastutus“

14.15–15.45 III plokk: Tõde ja distsipliin 

Piret Kuusk – „Tõe-line füüsikamaailm“

Janika Päll – „Kogu tõde klassikalises filoloogias“

Endla Lõhkivi – „Tõde teaduskultuuride kaleidoskoobis“

16.00–17.30 IV plokk: Tõde ja kultuurimälu 

Risto Järv – „Magajale kassile jookseb hiir suhu. Vastuolulised vanasõnad“

Mari Sarv – Igas loos on tera tõtt: moraalsed valikud kultuurimälu loomisel“

Ene Kõresaar – „Elulood ja faktijärgne muuseum“

17.30 Keele ja Kirjanduse aastaauhindade väljakuulutamine

 

Kutse edastas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender

NB!

ÜRO kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks

ning määras selle juhtorganiks UNESCO. Eestis tähistatakse 2019. aastal ka eesti keele aastat.

Millised on põliskeelte aasta rahvusvahelised tegevussuunad ja kuidas saab selles tegevuses kaasa lüüa?

Kuidas soome-ugri suunal tegutsevad Eesti asutused ja ühendused põliskeelte aastasse panustavad?

Mis on Eesti põliskeeled ja milline on nende kujunemislugu?

Mida tehakse eesti keele aastal eesti keele väärtustamiseks?

Kuidas Eesti riik toetab murdekeelte hoidmist ja arendamist?

Kuidas kõlab ehe võrukeelne luule autori esituses?

Kõigest sellest kuuleb lähemalt rahvusvahelise põliskeelte aasta Eesti avaüritusel, mis toimub

reedel, 15. veebruaril algusega kell 11 Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1, Tallinn).

NB! Registreeruda saab 13. veebruarini lingil https://goo.gl/forms/zhOPUFEArAg1Qa783

Üritust modereerib Meelis Kompus, Kultuuriministeerium

KAVAS:

10.30–11.00       Kogunemine ja kohvilaud 
11.00–11.10       Avamine             

11.10–11.30       Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees. Karmen Laus - Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor

11.30–12.15       Eesti põliskeeled ja -murded.Karl Pajusalu - Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

12.30–13.30       Paneeldiskussioon (moderaator Meelis Kompus; osalejad Piret Kärtner / Eesti keele aasta juhtkomitee; Eino Pedanik /Kultuuriministeerium; Kadi Raudalainen/ MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Oliver Loode/, MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus)                     

Eesti keele aasta eesmärk on väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi, regionaalsed kultuuriprogrammid väärtustavad kohalikke keeli ja murdeid kui kultuuri väljendusvahendit. MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus tegutsevad soome-ugri hõimurahvaste suunal ja panustavad põliskeelte aasta rahvusvahelistesse tegevustesse. Kas ja kuidas need tegevused üksteist toetavad ja võimendavad?

13.30–13.50       Contra esitab oma võrukeelset loomingut 

13.50–14.20       Kohvilaud ja vaba vestlus.

Korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO ERK  

NB!

Konverentsist 24.01.2019 "Eesti riigikeele sajand" teeb otseülekande (mis on ka järelkuulatav) Postimees:
https://meieeesti.postimees.ee/6502360/eesti-keele-aasta-avab-konverents-eesti-riigikeele-sajand
Konverentsi info EKI keelekalendris
http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/327.html
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei

 

NB!

9.-11. augustil Paides on taas tulemas arvamusfestival, korraldajad ootavad aruteluideid. Ideekorje kestab 31. jaanuarini, info on lingil 

https://www.arvamusfestival.ee/tuleviku-teemaline-arvamusfestival-ootab-aruteluideid/.

Eriti praegusel eesti keele aastal väärivad keeleteemad esiletoomist.

Tsitaat veebilehelt:
"Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho."

Põnevaid ideid soovides edastas teate

Helle Metslang

NB!

Kolmapäeval, 9. jaanuaril kell 13.30 tutvustatakse Eesti Keele Instituudi 3. korruse saalis eesti-soome veebisõnaraamatut.

NB!

Reedel, 18. jaanuaril kell 12-16 toimub Maarjamäel Eesti filmimuuseumis keelekonverents  

"Keeleseadus 30"

Konverentsi juhib Toomas Kiho. Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutavadpresident Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt 

Ettekanded:

Ülle Madise "Meie väärtuslik salakeel"

Tõnu Tender "Keeleseadus (1988): loits, manifest, õigusakt"

Mart Rannut "Eesti keeleseadus võrdluses"

Ilmar Tomusk "ENSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem"

Info täieneb jooksvalt. 

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu.Teate edastas Killu Mei

NB!

"Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt"

neljapäeval, 24. jaanuaril kell 12-16

Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn).

KONVERENTSI KAVA: 

Avasõnad

Tervitused:

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Ettekanded:

"Eesti keel ja eesti identiteet" - Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor

"Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel" - Raimo Raag, Uppsala Ülikooli professor

"Eesti keel ja Eesti majandus" - Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli professor

"Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt" - Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Seejärel esitletakse akadeemiku ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu raamatut „Eesti keele sada aastat” ning Uppsala Ülikooli professori Raimo Raagi raamatut "Välis-Eesti sada aastat", mis ilmuvad raamatusarjas "EV100".

Järgneb vastuvõtt.

Konverentsile registreerimine kuni 21. jaanuarini (k.a): https://goo.gl/forms/qsMcNjy8qWzQseFw2

Eesti Teaduste Akadeemia, kontakt Piret Suurväli, tel 645 2759, piret.suurvali@akadeemia.ee

Emakeele Selts, kontakt Killu Mei, tel 644 9331, killu@eki.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, kontakt Piret Kärtner, tel 735 0221,  piret.kartner@hm.ee

NB!

Olete oodatud osalema Teaduste Akadeemias (Kohtu tn 6) toimuvas rahvusvahelises seminar-töötoas

"Teaduselt parlamendile" 31.01.–02.02.2019

Korraldame selle koostöös arenguseire keskusega Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse "Science meets Parliaments. Science meets Regions" raames ja toetusel.

         Püüame ühiselt aru saada, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel.

·        Räägime suud puhtaks, mida ja kuidas ei tohiks nõuandmisel mitte kunagi teha ning kuidas hoida üksteisest lahus nõuandmine, lobitöö ja kriitika ja protestimine.

·        Kuulame tippspetsialistide soovitusi selle kohta, kuidas levivad ja mil moel interpreteerivad tegelikult meie vestluspartnerid keerukaid ja vastuolulisi signaale.

·        Paneme tähele tipp-poliitikute arvamusi, millist tüüpi nõu nad on saanud kasutada.

·        Harjutame esitluskunsti ja seda, kuidas oma teadustulemusi ja mõtteid teiste valdkondade esindajatele lühidalt ja atraktiivselt esitleda.

·        Korjame arutlustest üles parimad mõtted, mida rakendada Eestis teadusnõustamise süsteemi arendamiseks.

Ürituse töökeel on valdavalt inglise keel. Osalemine on tasuta, kuid tingimata on vajalik registreerida e-kirjaga aadressil sekretar@akadeemia.ee või tel +372 644 2129 hiljemalt 21. jaanuaril 2019Väljastpoolt Tallinna tulevate registreeritud osalejate ööbimiskulud katab Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskus.

Kutse edastas Teaduste akadeemia presidendi nimel TA vastutav sekretär Eha Inkinen
 

NB!

Reedel, 23. novembril kell 10 olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile EUROOPA HING. Eelregistreerimine ja lisateave kuni 21. novembrini tel: 53 45 8901, e-post: tunne@kelam.ee

NB!

Teisipäeval, 27. novembril kell 12 olete oodatud Eesti Keele Instituudi 3. korruse suurde saali (Roosikrantsi 6)  Emakeele Seltsi fraseoloogiateemalisele kõnekoosolekule.

Ettekannetega esinevad Renate Pajusalu, Ene Vainik ja Asta Õim. Järgneb Asta Õimu väljendivara vihikukeste kasseti esitlus.
Kutse edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331

NB!

Teisipäeval,27.novembril avatakse Rahvusraamatukogus näitus Riigi Teataja 100.

1918-1944 aastatel ilmunud Riigi Teatajatega saavad kõik huvilised tutvuda DIGARi Eesti artiklite portaalis. Esimene Riigi Teataja ilmus 1918. aasta 27. novembril. 1940. aastal Riigi Teataja väljaandmine katkes, kuid kahe okupatsiooni vahel, 1944. aasta septembris, ilmus üks number Otto Tiefi valitsuse Riigi Teatajat. 2010. aasta 1. juunist antakse Riigi Teatajat välja internetis ilmuva võrguväljaandena aadressil www.riigiteataja.ee.

NB!

Kolmapäeval, 28. novembril kell 13.30 kutsub Konstantin Pätsi Muuseum küünlaid süütama  Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures ja president Konstantin Pätsi ning eksiilvalitsuse juhtide Otto Tiefi ja Konstantin Koniku haudadel ja kell 16 Siselinna kaitseväekalmistulKutse edastas Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees, tel: 53409536, e-post: elle.lees@mail.ee

NB!

VI eesti teaduskeele konverents

tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada
tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti
teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle
arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
Mitmeteaduslikule konverentsile ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude, teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide
eestindajaid ja toimetajaid.
Põhiettekande „Eesti keel kõrghariduses – lähiminevik, hetkeseis ja tuleviku terendused“ peab TÜ professor Birute Klaas-Lang.
Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat):

 

teadus- ja üldkeele vastastikmõju
teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk,
sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused
kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või
nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast
kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja
kuidas seda looma õpetada, sh akadeemilise eesti keele õppe olukord
teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde

Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku lühitutvustust palume hiljemalt
25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500 tärki (v.a allikaviited) docx, doc või
odt vormingus aadressil teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest
teatame 9. novembriks.
NB! Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala
eesti teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellegi
lühitutvustuse (pealkiri, eesmärk, teemajuhi nimi, sümpoosionil arutlejad või
töötoas eeldatavalt osalejad, töötoa aja- ja tegevuskava ning loodetav tulemus)
palume saata aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. oktoobriks 2018.
Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse
registreerimisvormi 
https://www.tlu.ee/teaduskeelekonverents/registreerimisvorm kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt registreerumise järel esitatavale arvele.

Tasuta osalevad esinejad, palgatööta või

õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid.
Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus
koostöös TLÜ konverentsikeskusega.
Eesti terminitööd toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsi sisutoimkond
Peep Nemvalts, esimees
Kais Allkivi-Metsoja, doktorant
Halliki Põlda, doktorant

Lisateave
Peep Nemvalts, dr. phil.


NB!

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“
Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis
(Munga 18, Tartu). Korraldajad ja moderaatorid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet
Hendrikson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ja Sirli Zupping (Tartu Ülikool). Eestikeelse terminoloogia programmi abil on kõrgkoolid korraldanud eestikeelset teadustegevust väärtustavaid üritusi: koolitusi, konverentse, akadeemilisi arutelusid, samuti kajastanud toimunut trükistes ja meedias. Erialakeelele keskenduv üritustesari sai Eesti Maaülikooli eestvõttel alguse 2013. aastal. Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel. Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad. OotameKPq Teid osalema! Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi
 kaudu. Osavõtt on tasuta.Lisainfot saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.

NB!

5.-6. novembril  KEELEFOORUM Tallinnas Swissotelis.

Kaheksas keelefoorum võtab kokku keelevaldkonna olulised arengud Eestis, Lätis ja Leedus, pakkudes ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest. Missugused eesmärgid, mis roll ja mis vastutus on kavandamisel olevates visioonides ja strateegiates kanda riiklikul keelepoliitikal? Diskussioonide keskpunktis on haridus kui riigi keelekeskkonna kujundamise peamisi hoobasid.Töörühmades otsitakse lahendust Eesti keelevaldkonna sõlmprobleemidele nagu rahvusvahelistumise väljakutsed ja eesti õppekeele areng kõrghariduses, üldhariduskooli võimalikud arengumudelid keelepõhisest segregatsioonist väljumiseks, mitmekeelsuse väärtustamine jne.Keelefoorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti keelenõukogu. Palume oma osavõtust teatada 31. oktoobriks registreerides end  https://sisu.ut.ee/keelefoorum Korraldajate nimel Birute Klaas-Lang Tartu  Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja, professor

NB!

Eesti Teaduste Akadeemia kutse

konverentsile akadeemiate nõuandvast rollist infoühiskonnas Advisory role of academies in the information-rich society“

22.-23. oktooberil Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu tn.6)
 
Teaduste akadeemiate ülesanne uue teadmise tutvustamisel, esindamisel ja rakendamisel on üldteada. Kaasaegsete akadeemiate üha olulisem ülesanne on aga ka ühiskonna elus kaasa rääkida, panustada üldisesse hüvangusse – anda nõu. Konverentsil arutletakse akadeemiate nõuandva rolliga kaasnevate võimaluste ja probleemide üle.
Teaduse sõnumist

kõnelevad prof Sierd Cloetingh, prof Antonio Loprieno ja dr Katrien Maes.

Kuidas teadusest nõuanne saab

arutlevad dr Johannes Klumpers, prof Janusz Bujnicki ja prof Jorge Huete.

Kuidas nõuandeid ühise hüvangu eesmärgil ära kasutada

räägivad dr Robert-Jan Smits ja prof Marju Lauristin. 

Oma kogemustest

kõnelevad Eesti kõrgkoolide, ministeeriumide ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad.

Toimuvad paneeldiskussioonid 

Konverentsiga tähistab Eesti Teaduste Akadeemia oma asutamise 80. aastapäeva ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva

Konverents toimub inglise keeles.

Konverentsi toetavad Eesti teadusagentuur ja Tartu ülikool.
Registreerimine ja info hiljemalt esmaspäeval, 8. oktoobril 2018

 

Eha Inkineni e-posti aadressil: eha.inkinen@akadeemia.ee või telefonil: 644 2149

NB!

 

25.08.2018 MUINASTULEDE ÖÖ BUSSIRETK 

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi eestvõttel saab augustikuu viimasel laupäeval juba 15. korda teoks muinastulede öö bussiretk. 25. augustil toimuv väljasõit on pühendatud Euroopa kultuuripärandi aastale. Retke käigus tutvutakse nii arheoloogilise- ja kultuuriloolise väärtusega paikkade kui ka arhitektuurimälestistega, mis jäävad Järvamaa, Raplamaa ja Pärnumaa piirialale. Muinastulede öö bussiretke juhib mõisate uurija ja Eesti Jalgrattamuuseumi eestvedaja Valdo Praust.  Retke käigus külastame Väätsa mõisa, Piiumetsa mõisa, Vahastu kirikut ja linnamäge, Käru kirikut, Käru mõisa ja rahvamaja ning Võidula mõisa. Võimalus on giidi saatel tutvust teha 70ndat sünnipäeva tähistava C.R. Jakobsoni talumuuseumiga Kurgjal. Samas saavad retkelised osa ansambli „Metsatöll“ kontserdist. Muinastuled süütame koos Kabala rahvaga kell 20.30 Meossaare kabelis. Õdusat meeleolu loob ansambel LUHA 9 koosseisus: Tea Saar, Tiina ja Paula Kivimäe ning Eva- Britta Simson. Retkeliste registreerimine telefonil 56682165 (Ründo Mülts).

Lisainfo

Ründo Mülts

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum

56682165 

 

NB!

28. septembril kell 11.00 toimub Usuteaduse instituudis, Pühavaimu tn.6 Teadlaste Maja ja Usuteaduse Instituudi ühisüritusena teadus -ja usutemaatiline konverents.

Selle korraldamise ajendiks on prof. Hubert Kahni ilmunud raamat „Teadus ja usk”.

Osalemiseks konverentsist teatada hiljemalt 5. septembriks (kohtade arv on piiratud) e-posti teel: arrosirje@gmail.com

Juhul, kui keegi soovib esineda konverentsil asjakohase ettekandega (ca 15 minutit), siis tuleb ettekande pealkiri saata hiljemalt 30. augustiks ülalnimetatud aadressil.

NB!

Pressiteade

29 aastat Kloostrimetsa mälestuspäeva

Tallinna Metsakalmistul president Konstantin Pätsi perekonna rahulas peetakse  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel esmaspäeval, 30. juulil 2018 algusega kell 16 ja naabruses Kloostrimetsa talu õuel (Kloostrimetsa tee 44) algusega kell 17 riigipea mälestuspäeva.  Sel päeval möödub 78 aastat Eesti esimese presidendi küüditamisest Venemaale.

Hingepalve ütleb EAÕK ülempreester Aleksander, päevakohase kõne peab riigi juubeliaastal Konstantin Pätsi poja Viktori pojapoeg Madis Päts. Kalmul on lipuvalve. Asetatakse lilli ja küünlaid.

Lilli ja küünlaid asetatakse ka riigipea kodutalu õuel asuva mälestuskivi juurde.

Muusikalise kavaga ilmestab mälestuspäeva ansambel „Puutöö“ (Valdo Subi viiulil, Jaan Audru süntesaatoril). Järgnevat vestlusringi, mis on pühendatud Eesti esimese valitsusjuhi ja esimese riigipea Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisele, juhatab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Presidendi kohvi pakub Väino Roska Catering.

30. juulil 1989 Tallinna Botaanikaaia ja Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi  algatatud Kloostrimetsa talu mälestuspäev on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks. See aitab mõtestada meie ajalugu, kutsub nooremaid põlvkondi mõistma Eesti iseolemise ning vabaduse hinda. Osavõtt mälestuspäevast on kõigile huvilistele vaba.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus

Lähem teave tel  53 409 536

 

 

Head keelehuvilised!

Olete oodatud Eduard Ahrensi päeva III konverentsile 

10.08.2018 Kuusalu rahvamajas

http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/313.html

Kogunemine Kuusalu rahvamajja (Keskväljak 10) kell 12.30-13.00. Kohvilaud.

Konverentsi algus kell 13.00

 Päevakord:

Sulev Valdmaa avasõnad „Ahrensi mälestuse jäädvustamisest“

prof Rein Veidemann „Eesti põhilaused ja tüvitekstid“

dr Ene Vainik „Pühad ja pahad tunded“

vaheaeg

dr Enn Ernits „Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes““

dr Mart Rannut ja Jaan Bärenson „Aja- või asjakohane keel? Uue piiblitõlke välja­kutsetest“

projektijuht Mariina Viia (TÜ) ja koostajad (Eesti Kirikute Nõukogu): Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas Schvak „Ususõnastiku koostamise põhimõtetest“

vaheaeg

Koguteoste „Eesti Vabariik 100“ ja “Republic of Estonia 100“ lühike tutvustamine.

17.15-17.45 jalutuskäik Kuusalu kalmistule

Kell 18.00-19.00 kontsert Kuusalu rahvamajas Pille Lille Muusikute Fondi poolt: Neeme Ots (trompet), Ralf Taal (klaver). Kaastegev sopran Pille Lill.

 Konverentsi juhatab Tõnu Tender.

Üritust korraldavad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ, Kuusalu Vallavalitsus.

Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Paldrok, tel 644 9331

Head seltsilised!

Aili Künstleri palvel edastan Veski päeva sissejuhatuseks, et 22.06 Sirbi vahel on keelepoliitika-teemaline Keele Infoleht  (Kasik, Tomusk, Ehala, Peep Ilmet) ja Sirbi viimasel lehel arutab Ehala identiteedi mõiste üle.   .

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kas-rahvuskeelte-koht-on-jalle-ajaloo-prugikastis/ 

Teate edastas  Emakeele Seltsi teadussekretär  Killu Paldrok, tel 644 9331
 

ERR, Vikkerraadio saates "Kajalood" 23.06. võidupühal kell 12.05 oli kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Just tema ideede järgi taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ja lisati maakondadele võidutule jagamise tava. 

See mees on diplomaat ja kultuuritegelane Jüri Trei. Saate autor Kaja Kärner. Saadet saab järelkuulata:


Teate edastas Jüri Trei
 
NB!

Teisipäeval, 3. juulil kell 12 Tartus Raadi kalmistul olete oodatud koos Jaan Tõnissoni Seltsiga mälestama riigivanem Jaan Tõnissoni tema perekonna haual ja kell 13 algab konverents Peetri kirikus. Tellitud buss väljub kell 9 Tõnismäelt Raamatukogu eest, sõiduraha 10 eurot sularahas kogutakse bussis, eelregistreerimine kuni 29. juunini tel. 53409536 on juba alanud. Soovitav võtta kaasa lilli ja küünlaid. Info: Elle Leesilt e-post: elle.lees@mail.ee , tel.53409536

NB!
VEEL ON PALJU VABU KOHTI!

EESTI GEOGRAAFIA SELTSI SUVEEKSKURSIOON 2018

7.-9. august

Sel aastal viib EGSi suveekskursioon meid Mulgimaale. Kui soovid osaleda, siis palun anna sellest teada Tiit Vaasmale hiljemalt 22. juuniks saates e-kiri aadressile egs@egs.ee või geograafiaselts@gmail.com või helistades numbrile 5258651.

Reisi maksumus on 135 eurot. Hinnas: bussisõit, öömaja, 2 hommiku- ja õhtusööki, kõik lõunasöögid, programmis olevad muuseumipiletid ja teejuhtide huvitavad jutud. Tasuda Eesti Geograafia Seltsi arveldusarvele EE412200001120029452 hiljemalt 30. juuniks.

Teejuht: Andres Rõigas (geograaf)

Teisipäev, 7. august

8.00 Väljasõit Tallinnast Balti jaama juurest Harjumaaliinide bussiparklast (trollide tagasipöörde ala)

Muri häärber

Õisu mõis "Ülevaade Mulgimaast: arhitektuurist ja kultuurist"

14.00 Lõuna Halliste söökalas (säilinud ~80% muutumatuna alates 1977. aastast)

Põnevad taluhäärberid - Puka talu, Kuremäe talu

Halliste kirik, Kulla leerimaja (ehk Halliste vallamaja)

Karksi

Mulgi Pruulikoda

Kitzbergi museum

19.00 Majutus Mellini puhkekeskuses (http://mellini.ee/)

Kolmapäev, 8. august

8.15 Hommikusöök

Helme lossimäed ja klaverimuuseum

Sooglemäe talu

12.30 Lõuna: Mulgi kogukonnaköök

Helme muuseum

Tõrva keskväljak

Kärstna, Anrepi lõvi ja mõis või Riidaja kabel, park

Suislepa tuulik, mõis

Kui aega üle jääb, siis Tarvastu ümbrus, linnamägi, kirik, lossimäed, käsitöökoda ja Mustla

20.00 Saabumine Mellini puhkekeskusesse

Neljapäev, 9. august

8.15 Hommikusöök

Kööna vesiveski

Ruhja

Mõisaküla museum, vagun, linn

13.30 Lõuna Siliina söögitoas Mõisakülas

Hendrikhansu paljand ja veel mõni põnev häärber enne kojusõitu

17.00 Tallinn

NBKaasa võtta ID-kaart või pass!

Korraldajad jätavad õiguse teha kavasse muudatusi!

Tiit Vaasma

teadussekretär | secretary
--
Eesti Geograafia Selts | Estonian Geographical Society
Kohtu 6
10130 Tallinn
Estonia
http://www.egs.ee
egs@egs.ee
geograafiaselts@gmail.com
--
Tel: +372 6199828
Tel: +372 6452744
Mob: +372 52 58 651

NB!

Reedel, 8. juunil kell 18 toimub Koidu ja Luise tänava nurgal Eesti kirjandusloo ühe säravaima luuletaja Marie Underi (1883–1980)mälestuspingi pidulik avamine.

Olete väga oodatud!

Hiiumaa juurtega Marie Under sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas Allemani tänava puumajas, mis praegu kannaks aadressi Koidu 46. Tema kodumaja lammutati 1984. aastal. Kui tänapäeval teavad Underi sünnikodu asupaika vähesed, siis olulistel hetkedel on kirjandushoidjad seda ikka meeles pidanud. Näiteks kirjutas luuletaja Viiu Härm Underi luulekogumiku saatesõnas: „Kui Stockholmis olid [Marie Underi] matused, siis olime täpselt samal kellaajal Koidu tänava maja juures. Oli sügis. Seal puumajade vahel kasvas vanu suuri puid. Aiad lõhnasid õuntest. Toodi palju lilli. Panime neid elaniketa alumise korruse kinniste aknaluukide vahele. Ja luugihingede külge. Ja lihtsalt tänavale maha. Ning küünlad põlesid maja seina ääres kõnniteel.“

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanike Liit on väga tänulikud kirjandust väärtustavatele krundiomanikele, samuti pingi asupaika „Teeme Ära!“ talgupäeval korrastamas käinud vabatahtlikele kogukondlastele ning kõigile kirjandussõpradele, kes tegid pingi jaoks sihtotstarbelise annetuse.

Kutse edastas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

utkk@utkk.ee

644 3147

NB!
Esmaspäeval, 28. mail Riigivanem Kaarel Eenpalu 130. sünniaastapäeva tähistamine. Buss väljub kell 13.30 Tõnismäelt raamatukogu eest, kell 14 küünalde süütamine Metsakalmistul Riigivanemate kenotaafi juures, kell 15 Anne Eenpalu vastuvõtt Hellema talus, kell 16 Aruküla mõisakoolis kontsertaktus. Kell 18 tagasisõit Arukülast. Sõidukulu 5 eurot tasuda bussis. Info: Elle Leesilt tel.53409536 ja 6534295 
Olete väga oodatud!

Armsad talgulised
Elle-Mari Talivee tänab teid veel kord südamest. MisTuglase maja aiast (Nõmmel) küll ilma teieta saaks?
Marin Jänese tehtud meeleolukad fotod on vaadatavad ja allalaaditavad siin:

https://drive.google.com/drive/folders/1eKP6Uulued_-QeMVAyhXZhbOOfaxNn3n?usp=sharing

Olete alati väga oodatud Tuglase muuseumimajja ja muidugi suvel ka aeda
külastama (üks märksõna: sirelid!). Vähem kui kahe nädala pärast on meil
muuseumiööl uksed avatud.
https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=508

 

NB!

Neljapäeval, 10. mail kell 16.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Nõmmel, Väikese-Illimari 12) Helgi Vihma raamatu „Oli aegu“ esitlus.

 Need on mälestused kultuuripeeglis, kus figureerivad eesti kultuurile olulised persoonid Johannes Aavik, Paul Ariste, Pent Nurmekund, Friedebert Tuglas, Johannes Hint jpt. Samas saab lugeda, kuidas kulaku tütar Arteki pioneerilaagris lapsi kasvatas, kuidas Rahvusraamatukogu delegatsioon putši hommikul Moskvasse IFLA kongressile saabus ja muudki põnevat.

 Autori isikuloos kajastuvad pärastsõjaaegsete noorte oma tee otsingud, elluastumise raskused, nõukogudeaegne olme ja karmid võimusuhted läbipõimituna noorusliku elurõõmuga. Küpse ea töö- ja eraelu kirjeldused jõuavad välja peaaegu aastatuhande vahetuseni. Esitlusel on võimalik raamatut ka osta.

 Olete oodatud!

 

Teate edastas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus e-post: utkk@utkk.ee , tel: 6722847

NB!

Reede, 4. mail kell 10 talgud Tallinna Kaitseväe kalmistul. Korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts, osalevad Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Kalmistut tutvustab EMS esimees Peep Pillak. Oodatud on kõik vabatahtlikud kalmistule lilli istutama, tööd jätkub kõigile!!! Lisateave Helle Solnask tel 53 494 304.

NB!

Laupäeval, 5. mail on taaskord Teeme Ära talgupäev. Kell 10.00-16.00 toimuvad talgud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12). Kõik muuseumi ja aia sõbrad, kellel aega ja mahti, olete väga oodatud osalema! Registreeruda saate siin: http://talgud.teemeara.ee/events/underi-ja-tuglase-muuseumi-aia-kevadised-koristustalgud-5  Pilte eelmise aasta talgutest saate näha siit (aitäh kõigile talgulistele suure töö ja ilusa päeva eest!): http://utkk.ee/avaleht/uudised/574-5-mail-talgud-kirjanike-aias-n%C3%B5mmel.html

Samal päeval on ka Kassisaba Kevadpäev, mis algab talguhommikuga kell 9.00-11.30 platsil, kus asus Marie Underi sünnikodu (Tallinnas Luise ja Koidu nurgal). Soovime koos Kirjanike Liiduga tähistada luuletaja sünnikodu asupaiga mälestuspingiga ja kogume selleks ka annetusi. Praeguseks on pingi jaoks annetatud juba üle 800 euro - tuhat tänu! Kõigil, kes veel soovivad pingi paigaldamist toetada, on võimalus anda oma panus, tehes ülekande Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Swedbanki kontole EE662200221011356496 selgitusega „Marie Underi pink“.

 Marie Underi sünnikodu lammutati 1984. aastal, ilmselt eeskätt seetõttu, et nõukogude võim ei saanud lubada luuletaja kodust kultuspaiga kujunemist. Kui tänapäeval teavad Underi sünnikodu asupaika vähesed, siis olulistel hetkedel on kirjandushoidjad seda ikka meeles pidanud. „Kui Stockholmis olid [Marie Underi] matused, siis olime täpselt samal kellaajal Koidu tänava maja juures. Oli sügis. Seal puumajade vahel kasvas vanu suuri puid. Aiad lõhnasid õuntest. Toodi palju lilli. Panime neid elaniketa alumise korruse kinniste aknaluukide vahele. Ja luugihingede külge. Ja lihtsalt tänavale maha. Ning küünlad põlesid maja seina ääres kõnniteel,“ on kirjutanud saatesõnas Underi luule valikkogumikule „Laternaks mu enda süda“ luuletaja Viiu Härm.

Teated edastas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus utkk@utkk.ee

NB!

 

Esmaspäev, 14. mai kell 10 retk Harjumaal. Tutvustame uuringu "Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand" tulemusi. Retke käigus külastame Humala komandokeskust, Türisalu raketibaasi ja linnakut, Klooga endist sõjaväelinnakut. Kui aeg lubab, siis põikame Suurupisse - see on hea näide sealsete patareide osalisest heakorrastamisest. Retke juhivad Ain Tähiste ja Jaan ValiBuss väljub kell 10 Mere puiesteelt. Saame näha, mida Eestis 19. ja 20. sajandil peetud sõjad siia maha on jätnud ja mis selle kõigega peale hakata. Palun huvilistel ennast kindlasti eelnevalt kirja panna!!!  Eelregistreerimine e-post: info@muinsuskaitse.ee või tel: 53 494 304.

 

Kolmapäev, 16. mai talgud Narva vangilaagri kalmistul. Buss väljub Tallinnast kell 9. Talgulised on oodatud Narva! Meie aastatepikkune töö ja järelejätmatu visadus on hakanud silma ka EV presidendile, kes võttis lubaduse Narva linnapealt, et see hüljatud paik saaks vääriliselt korrastatud ning hukkunute mälestus jäädvustatud. Nüüd on aeg vaadata, et lubadused ainult lubadusteks ei jääks, vaid järgneksid teod. 

Osalemisest palume teada anda info@muinsuskaitse.ee või tel: 53 494 304, 6412 522.  

 

Info Elle Leesilt  tel: 53 409 536 e-post: elle.lees@mail.ee 

 

NB!

Meenutades loomerahva pleenumit 2.04.2017

Mati Hint

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”
Eesti ühiskond muutus iseseisvumisliikumise ajal väga solidaarseks, isegi komparteilased ja antikommunistid ei vastandunud kõige tähtsamas. See ongi meie tookordse vaimse ja seejärel ka poliitilise vabanemise saladus.

Iseseisvuse saavutamise järel hakati promoma ideoloogiat, mis individuaalse isiksuse toetamise viigilehe varjus eitas solidaarsust ning sidusat ja empaatilist ühiskonda. Eesti peaministrid lähevad ajalukku ka selliste loosungite autoritena, nagu “Uppuja päästmine on uppuja enda asi” (omistatud Mart Laarile) ja “Solidaarsus on illusioon” (Juhan Parts intervjuus Zürichis). See on täielik vastand Soome riigijuhtide Talvesõjast alates aina ja aina korratavale põhimõttele “Ketään ei jätetä”. Kas on põhjust imestada, et kümned tuhanded Eesti inimesed valivad endale uueks kodumaaks Soome? Aga ka need inimesed seisid Balti ketis ja hääletasid iseeisvusreferendumil vaba, võrdõigusliku ja vennaliku Eesti poolt.

Kohe iseseisvuse alguses tekitas omandireform Eesti ühiskonnas 100 000 kaotajat. Ajaloolise õigluse taastamise viigilehe varjus algas solidaarsuse häving Eestis.

Solidaarsuse hävitamine on lõhestanud Eesti ühiskonna paljudes mõõtmetes esimeseks Eestiks ja teiseks Eestiks. Ebavõrdsust fetišeeritakse. Juba tunneb Euroopa Komisjongi muret Eesti ühiskonna ebavõrdsuse pärast (rohkem kui kuuekordne sissetulekute erinevus vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel). Euroopa kõrgeim sissetulekute erinevus on saavutatud lühikese iseseisvusaja kestel. Kas kuldne ja kullatud kvintiil ei taju ohtu kogu ühiskonna stabiilsusele?

On osatud lõhkuda põlvkondade sidusus: nurka on surutud vanema põlvkonna suur kogemus ja eruditsioon, mille kasutamine tuleks ühiskonnale väga odavalt kätte. Kaotajateks on lõppkokkuvõttes noorte põlvkonnad, kellel kaob orientatsioon väärtuste hierarhias. Nad kujundavad oma väärtussüsteemi massi- ja meelelahutuskultuuri labasepoolses õhkkonnas. Järjest agressiivsemalt süvendatakse lõhet digi-inimeste ja mitte nii andunud digi-inimeste vahel, justkui testiks digiallkirja andmine inimese kõlblikkust tänapäeva ühiskonda. Digiallkiri on ainult üks näide, kuidas tegelikele probleemidele silma vaatamise asemel keskendutakse asendustegevustele, mida on võimalik serveerida progressina. No kuidas ma annan seda digiallkirja, kui riik ei saa hakkama aegunud ID-kaartide vahetamisega? See viimane on praegu 100 000 inimesele probleem, mitte allkirja digitaliseerimine.

On tekitatud paralleelmaailmad ametnike riigi ja kodanike riigi näol. Eestis ei tule vist ametnikel enam kuigi tihti meelde, et nad on kodanike teenrid. Kui paljud Eesti ministrid teavad, et minister tähendab ladina keeles teenijat ja et peaminister peaks olema ülemteener

Ametnike maailm on muutunud endale toiteahelaid organiseerivaks uueks klassiks otse Milovan Džilase mõttes. Samad poliitilised jõud ja isikud, kelle ideoloogiaks oli solidaarsuse allahindamine, kujundasid endast uue nomenklatuuri. Ministrid, kes korraldavad ühe mastaapse majandusliku läbikukkumise teise järel, istuvad ühelt kõrgelt kohalt teisele, et seal samas vaimus vastutust tundmata jätkata. Valitsetakse nagu Eesti NSV-s ja ka valitsusevahetused ei muuda midagi. Haldusreform oma linna ja maa erinevuse kaotamisega ületab Eesti NSV jaburused.

Ametnike riik tsementeerib ennast salastamise abil. Ka üsna tühise kaaluga dokumendid, otsused, määrused saavad grifi “asutusesiseseks kasutamiseks”, avaliku kasutamise piiranguga 75 aastat. Minu kohta Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemis tehtud häbiväärseid otsuseid saab lugeda mu kõige noorem lapselaps, kui ta elab vähemalt 80-aastaseks.

Just meie päevil lõheneb Eesti Rail Balticu küsimuses. Ühel pool on ametnike ja äritsejate huvigrupp, kes oma materiaalset huvitatust esitavad rahvale suurt õnne toova projektina. Teisel pool on üha suurenev Eestit säästa püüdev huvigrupp, kui nii võib ütelda. See teine huvigrupp panustab Eesti säästmiseks oma energiat, aega ja võimaluste piirides ka materiaalseid vahendeid, vastu küsimata midagi peale Eesti säästmise.

Kaks Eestit on tõsiasi ka eesti keele ja kultuuri vallas: on kõrgkultuuri ja kultuurse eesti keele Eesti ning on ka agressiivse massikultuuri ja lohaka ning labase keelekasutusega Eesti. Õnneks eesti kõrgkultuur õitseb ja see on meie lootus. See on veel valdkond, kus ei elata oma mullis.

Lõhestatud ühiskonda on kergem valitseda, sest aferistlike otsuste vastu on lõhestatud ühiskonnas ühisrinnet raske organiseerida. Et lõhestatud ühiskond elab suure eksistentsiaalse riski olukorras, selle peale peaksid mõtlema ka võitjad, see kullatud kvintiil ja riiklikus kommunismis elavad ametnikud.

Kuidas me oleme jõudnud sellisesse seisu? Väga suur on ajakirjanduse ja eetrimeedia ajupesev, manipuleeriv mõju. Ühiskonna arvamusega manipuleerimine on muutunud edu mõõdupuuks. Elame ühiskonnas ja kultuuriruumis, mida lisaks inimõigustele ja poliitilistele vabadustele (mõlemad osalt näilised) iseloomustatakse ka sõnadega tõejärgne (post-truth), posthumanistlik ja posthumaannepostemotsionaalnepostkristlik. Üha agressiivsemalt jutlustatakse isiksuse rahvusliku ja soolise identiteedi voolavust ja voolitavust. Täna me oleme siin lootusega, et eesti intelligents jälle leiab oma vaadetes ühisosa, mis annaks jõudu loota kodanikeühiskonna edenemisele meie ainsas Eestis. Nii nagu kunagi fosforiidisõjas.

Täispikk salvestus pleenumist on huvilistele leitav SIIN.

 

NB!

2016 ja 2017 aastal peetud konverentside "Eesti rahvuse kestmisest" kogumik - http://www.arborit.eu/tallinna-teadlastemaja/Konverentside-Eesti-rahvuse-kestmisest-kogumik_kaaned-26022018.pdf

NB!

Teisipäeval, 27. märtsil on Marie Underi 135. sünniaastapäev.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanike Liit ootavad teid eesti kõigi aegade üht säravaimat luuletajat austama mälestushetkega Rahumäe kalmistul.

Koguneme surnuaia väravas (bussi nr 23 linnasuunalise peatuse juures) kell 9.30. Sealt edasi liigume üheskoos Marie Underi perekonna hauaplatsile, et süüdata küünlad. Seejärel ootame Underi austajaid hommikukohvile luuletaja endises kodus Nõmmel Väikese Illimari 12, kus lühikese luulekava Underi ja teistegi loomest esitavad Ester Kuntu ja Veronika Kivisilla. Tava koguneda Underi sünniaastapäeval Rahumäe kalmistul sai alguse aasta eest. Pärast seda, kui 2016. aasta suvel toodi ligi neli aastakümmet Rootsis paguluses elanud Marie Underi, tema abikaasa Artur Adsoni ja teiste pereliikmete põrm Eestisse, et täita kaua võõrsil elanud luuletaja viimane soov – saada maetud kodumaa mulda.

Marie Underi sünnikodu asus Tallinnas Koidu tänaval (tolleaegse nimega Allemani tänav). Tema kodumaja ei ole enam alles – see lammutati 1980. aastatel. Soovime koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja krundi omanikega paigaldada luuletaja juubelihõngulisel sünnipäeva-aastal tema sünnipaika Marie Underi nimelise mälestuspingi. Plaani kohaselt leiab mälestuspingi avamine aset maikuus. Kõigil, kes soovivad pingi paigaldamist toetada, on võimalus anda oma – olgu või pisikenegi – panus, tehes ülekande Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kontole EE662200221011356496 (Swedbank) selgitusega „Marie Underi pink“.

Oleme juba ette tänulikud kõigile toetajatele ning ootame teid kindlasti nii pingi avamisele maikuus kui ka mälestushommikule sel teisipäeval, 27. märtsil.  

Mälestushommikul osalemisest palume teada anda e-postilutkk@utkk.ee.

Teate edastas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

tel: 644 3147

NB!

Kes on meile teinud Karuteene?

Meie ilusti hoitud ja kaitstud pärandi sekka satub aeg-ajalt mõni tõrvatilk, mis kogu meepoti rikub. Paljud muinsuskaitsjad, omanikud ja mälestistest rõõmu tundvad inimesed teevad tööd ja näevad vaeva, et kultuuripärandit hoida ja seda ka järgmistele põlvedele edasi anda.

Ometi läheb vahel ka viltu.

 Kas tead kedagi, kelle hoolimatuse või ahnuse tõttu mõni ajalooline maja laguneb? Või on ohus meie väärt elukeskkond, sest sinna sokutati sobimatu hoone? Kus märkad, et Eesti kultuuripärandit kahjustab omakasu? Kas teeb tusaseks, kui keegi oma ametiseisu ära kasutades meie pärandit kahjustab, traditsioone kergekäeliselt hülgab või muinsuskaitseliikumist takistab?

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub üles esitama kandidaate Karuteene medalile.

Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.

Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele

9. aprilliks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133.

Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil.

Igal kevadel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts paljusid vabatahtlikke tubli töö ja vaevanägemise eest teenetemedalite ja tänukirjadega ning seab nende tegevuse kõikidele eeskujuks. Samas ei saa me mööda vaadata ka pärandit kahjustava tegevuse eest ning just seetõttu ongi asutatud Karuteene medal – juhtimaks avalikkuse tähelepanu mälestisi ja ajaloolisi traditsioone kahjustava tegevuse eest ja hoidmaks ära väärtegusid tulevikus.

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse! Lisateave info@muinsuskaitse.ee ja  tel: 6412 522,  53 494 304

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus

NB!

Riigikogu 15.03.2018 istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu“ arutelu, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.
Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

Eesti keele arutelu läbirääkimistel võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Riigikogu liikmed Jürgen Ligi (RE), Barbi Pilvre (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Märt Sults (KE), Krista Aru (VA), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL), Andres Herkel (VA), Peeter Ernits (KE) ja Artur Talvik (VA).
Istungi ülekanne on leitav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=PaqtFfZII7Q
teate edastas

Killu Paldrok
Emakeele Seltsi teadussekretär
Tel 644 933
1

NB!

"Eesti murded ja kohanimed"

Veebiväljaandena on ilmunud Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niidi, Jüri Viikbergi ja Peeter Pälli koostatud kõrgkooliõpik "Eesti murded ja kohanimed" (kolmas trükk 2018). Iga murde kohta on esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.
Tekst on leitav Emakeele Seltsi kodulehel väljaannete lingi alt:
http://www.emakeeleselts.ee/valjaanded.htm#MUU

Teate edastas 
Killu Paldrok

NB!

Teisipäeval, 13. märtsil kell 16.00 oleme kutsutud Eesti Rooma Klubi korralisele ja ühtlasi erakorralisele ettekandekoosolekule teemal "Eestlusest ja selle teekonnast 100 aasta jooksul"  Tallinna Tehnikakõrgkooli (Pärnu mnt. 62) nõukogu saalis II korrusel.Erakorraliseks teeb selle Eesti riigiga samaealine peaettekandja Endel Uiga ja kaasettekandja Jüri TreiVaadake kindlasti ka Rooma Klubi kodulehele: https://roomaklubi.wordpress.com/2018/02/26/ev100-eestlus/

Endel Uiga on sündinud Tallinnas 3. märtsil 1918.

1937. aastal asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal, mille lõpetas 1944. aastal. Seejärel õnnestus tal pärast Kuramaa lahinguid Saksamaale pääseda. 1949. aastal, doktorikraadi omandamise järel Saksamaal Stuttgardi Tehnikaülikoolis, kolis perega üle ookeani ning 1955. aastal sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.

Aastatel 1951–1974 töötas ettevõtetes Ballantine Laboratories ja Boonton Electronics projektijuhi, peainseneri ja asepresidendina. 1974. aastast oli esimese asepresidendina tegev trükitööstuse kaamerate automatiseerimise ja valgustuse elektronkontrolli alal Kenro Corporationis. Töö kõrvalt õpetas korralise professorina ülikoolis County College of Morris optoelektroonikat, fototeadust ja elektrotehnikat. Ameerika Elektroonikainseneride Ühingu eluaegne liige ja Ameerika Optikainseneride Ühingu liige. Osavõtusoovist palutakse teatada Juhan Telgmaale  tel: +(372) 511 7041, e-post: juhan.telgmaa@elks.ee

P.S. Parkla on hoone kõrval Väike-Ameerika tänavas. Tõkkepuu taga tuleb helistada Rein Einastole 56904749

Kutse edastas Eesti Rooma Klubi peasekretär Juhan Telgmaa

NB!

Kutse "Keeletegu 2017" lõpuüritusele 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.
Registreerimine kuni 12. märtsini aadressil goo.gl/yRiy2A
Türile on korraldatud transport nii Tallinnast kui ka Tartust, info selle kohta asub ülaltoodud registreerimislingi juures.

Kutse edastas

Killu Paldrok

Emakeele Seltsi teadussekretär

NB!

Neljapäeval, 22. veebruaril kell 10.00 riiklik talitus  Metsakalmistul president Pätsi perekonna rahulas (hingepalve

EAÕK ülempreester Aivar Sarapik). Pärgade panek K.Pätsile, Tõnis Kintile,

Aleksander Varmale, August Reile, Riigivanemate Kenotaafile, Lennart Merile ja Konstantin  Konikule

Osaleb meeskoor, orkester, lipuvalve.

Korraldab Välisministeerium.

Reedel, 23. veebruaril kell 8.45 väljub buss Pärnusse Tõnismäelt Rahvusraamatukogu eest.

Pärnus: 

kell 11.30 Pätside maja juures Trivimi Velliste kõne,

kell 12.00 Raeküla Vanakoolis Pajuri-Karjahärmi monograafia esitlus, võimalik ka supp,

kell 15.00 Alevi kalmistul pärgade panek, sealt rongkäik ja bussiga kesklinna,

kell 17.00 Pärnu Kuninga tänava põhikooli ees Päästekomitee ausamba avamine,

kell 18.00 Rüütli platsil loeb manifesti Matti PätsSeejärel tagasisõit Tallinna.
Broneerimine on alanud, sõit on tasuta! Soovitav kaasa võtta küünlaid.

Teave Elle Leesilt tel. 53 409 536

NB!

Näitused Filmimuuseumis! 

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas tähistab Poola Vabariigi taasiseseisvumise 100. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva Filmimuuseumis toimuvate näitustega "Poola-Eesti suhted 1918-1939: kajastusi Eesti arhiivivaramust" ning "Marssal Józef Piłsudski Zdzisław Czermański 13 pildil August Pulsti kunstimapist".

Näitused on Poola Vabariigi Tallinna Suursaatkonna tellimusel koostanud Tiit Noormets Eesti Rahvusarhiivist.Näituste kujundaja on Einike Leppik.

Näitused Filmimuuseumis  jäävad avatuks käesoleva aasta juunikuuni.  

Teate edastas:

Helene Tedre

Kommunikatsioonijuht

Eesti Ajaloomuuseum

Tel: (+372) 696 8626

Mob: (+372) 5091102

Pirita tee 56, 10127 Tallinn

www.ajaloomuuseum.ee

 

NB!

1. veebruaril kell 17 toimub Noora suures saalis (Nooruse 3, Tartu) loengusarja KEERDKÄIGUD 2018. aasta esimene loeng, mis on pühendatud Eesti Vabariigi väljakuulutamiseleOlulisest teemast kõneleb Tartu Ülikooli õppejõud ja ajaloolane Ago Pajur.

Kaasajal on iga riigi tähtsaim riiklik püha iseseisvuspäev - päev, mil saavutati omariiklus. Samas on see päev enamasti kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolisest traditsioonist. Tegelik iseseisvumine ei piirdu ühe ajahetkega, vaid on pikem protsess, mis sisaldab mitmeid tähtsündmusi. Nõnda on lugu ka Eestis. Põhimõtteline otsus Eesti iseseisvaks kuulutada langetati erakondade esindajate nõupidamisel 1. jaanuaril 1918. Kuid otsuse teostamiseks kulus veel nelikümmend päeva, mis olid täis lootusi, kartusi, kõhklusi ja otsustavust.

Millele loodeti ja mida kardeti? Millised võimalused olid sada aastat tagasi õhus? Kas ajalugu võinuks minna sootuks teistsugust rada? Miks tähistame iseseisvuspäevana 24. veebruari? Keda tunnustatakse Eesti Vabariigi "ämmaisandatena" ja kes on jäänud unustuse hõlma? Samalaadseid küsimusi võib esitada veel ja veel, kusjuures paljudel juhtudel puudub ühene vastus.

Tund enne loengut saab koos näituse kuraatori Liina Püttsepaga väljapanekut vaadata. Näituse tutvustusel osalemise soovist palume teada anda kas telefonil 738 7568 või meilitsi Liina.Pyttsepp@ra.ee.

Loengud 2018. aastal: 
1. veebruar - Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai - vastuseis Saksa võimudele
6. september - riikluse ülesehitamise algus
6. detsember - Vabadussõja puhkemine

Rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud avalik loengusari analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

Rahvusarhiiv

www.ra.ee

rahvusarhiiv@ra.ee

 

NB!

Aasta keeletegu 2017

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad siin.

Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.
https://www.hm.ee/et/keeletegu2017

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.

teate edastas

Killu Paldrok

NB!

Loomerahva pleenum 2.04.2017

Mati Hint

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”
Eesti ühiskond muutus iseseisvumisliikumise ajal väga solidaarseks, isegi komparteilased ja antikommunistid ei vastandunud kõige tähtsamas. See ongi meie tookordse vaimse ja seejärel ka poliitilise vabanemise saladus.

Iseseisvuse saavutamise järel hakati promoma ideoloogiat, mis individuaalse isiksuse toetamise viigilehe varjus eitas solidaarsust ning sidusat ja empaatilist ühiskonda. Eesti peaministrid lähevad ajalukku ka selliste loosungite autoritena, nagu “Uppuja päästmine on uppuja enda asi” (omistatud Mart Laarile) ja “Solidaarsus on illusioon” (Juhan Parts intervjuus Zürichis). See on täielik vastand Soome riigijuhtide Talvesõjast alates aina ja aina korratavale põhimõttele “Ketään ei jätetä”. Kas on põhjust imestada, et kümned tuhanded Eesti inimesed valivad endale uueks kodumaaks Soome? Aga ka need inimesed seisid Balti ketis ja hääletasid iseeisvusreferendumil vaba, võrdõigusliku ja vennaliku Eesti poolt.

Kohe iseseisvuse alguses tekitas omandireform Eesti ühiskonnas 100 000 kaotajat. Ajaloolise õigluse taastamise viigilehe varjus algas solidaarsuse häving Eestis.

Solidaarsuse hävitamine on lõhestanud Eesti ühiskonna paljudes mõõtmetes esimeseks Eestiks ja teiseks Eestiks. Ebavõrdsust fetišeeritakse. Juba tunneb Euroopa Komisjongi muret Eesti ühiskonna ebavõrdsuse pärast (rohkem kui kuuekordne sissetulekute erinevus vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel). Euroopa kõrgeim sissetulekute erinevus on saavutatud lühikese iseseisvusaja kestel. Kas kuldne ja kullatud kvintiil ei taju ohtu kogu ühiskonna stabiilsusele?

On osatud lõhkuda põlvkondade sidusus: nurka on surutud vanema põlvkonna suur kogemus ja eruditsioon, mille kasutamine tuleks ühiskonnale väga odavalt kätte. Kaotajateks on lõppkokkuvõttes noorte põlvkonnad, kellel kaob orientatsioon väärtuste hierarhias. Nad kujundavad oma väärtussüsteemi massi- ja meelelahutuskultuuri labasepoolses õhkkonnas. Järjest agressiivsemalt süvendatakse lõhet digi-inimeste ja mitte nii andunud digi-inimeste vahel, justkui testiks digiallkirja andmine inimese kõlblikkust tänapäeva ühiskonda. Digiallkiri on ainult üks näide, kuidas tegelikele probleemidele silma vaatamise asemel keskendutakse asendustegevustele, mida on võimalik serveerida progressina. No kuidas ma annan seda digiallkirja, kui riik ei saa hakkama aegunud ID-kaartide vahetamisega? See viimane on praegu 100 000 inimesele probleem, mitte allkirja digitaliseerimine.

On tekitatud paralleelmaailmad ametnike riigi ja kodanike riigi näol. Eestis ei tule vist ametnikel enam kuigi tihti meelde, et nad on kodanike teenrid. Kui paljud Eesti ministrid teavad, et minister tähendab ladina keeles teenijat ja et peaminister peaks olema ülemteener? Ametnike maailm on muutunud endale toiteahelaid organiseerivaks uueks klassiks otse Milovan Džilase mõttes. Samad poliitilised jõud ja isikud, kelle ideoloogiaks oli solidaarsuse allahindamine, kujundasid endast uue nomenklatuuri. Ministrid, kes korraldavad ühe mastaapse majandusliku läbikukkumise teise järel, istuvad ühelt kõrgelt kohalt teisele, et seal samas vaimus vastutust tundmata jätkata. Valitsetakse nagu Eesti NSV-s ja ka valitsusevahetused ei muuda midagi. Haldusreform oma linna ja maa erinevuse kaotamisega ületab Eesti NSV jaburused.

Ametnike riik tsementeerib ennast salastamise abil. Ka üsna tühise kaaluga dokumendid, otsused, määrused saavad grifi “asutusesiseseks kasutamiseks”, avaliku kasutamise piiranguga 75 aastat. Minu kohta Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemis tehtud häbiväärseid otsuseid saab lugeda mu kõige noorem lapselaps, kui ta elab vähemalt 80-aastaseks.

Just meie päevil lõheneb Eesti Rail Balticu küsimuses. Ühel pool on ametnike ja äritsejate huvigrupp, kes oma materiaalset huvitatust esitavad rahvale suurt õnne toova projektina. Teisel pool on üha suurenev Eestit säästa püüdev huvigrupp, kui nii võib ütelda. See teine huvigrupp panustab Eesti säästmiseks oma energiat, aega ja võimaluste piirides ka materiaalseid vahendeid, vastu küsimata midagi peale Eesti säästmise.

Kaks Eestit on tõsiasi ka eesti keele ja kultuuri vallas: on kõrgkultuuri ja kultuurse eesti keele Eesti ning on ka agressiivse massikultuuri ja lohaka ning labase keelekasutusega Eesti. Õnneks eesti kõrgkultuur õitseb ja see on meie lootus. See on veel valdkond, kus ei elata oma mullis.

Lõhestatud ühiskonda on kergem valitseda, sest aferistlike otsuste vastu on lõhestatud ühiskonnas ühisrinnet raske organiseerida. Et lõhestatud ühiskond elab suure eksistentsiaalse riski olukorras, selle peale peaksid mõtlema ka võitjad, see kullatud kvintiil ja riiklikus kommunismis elavad ametnikud.

Kuidas me oleme jõudnud sellisesse seisu? Väga suur on ajakirjanduse ja eetrimeedia ajupesev, manipuleeriv mõju. Ühiskonna arvamusega manipuleerimine on muutunud edu mõõdupuuks. Elame ühiskonnas ja kultuuriruumis, mida lisaks inimõigustele ja poliitilistele vabadustele (mõlemad osalt näilised) iseloomustatakse ka sõnadega tõejärgne (post-truth), posthumanistlik ja posthumaannepostemotsionaalnepostkristlik. Üha agressiivsemalt jutlustatakse isiksuse rahvusliku ja soolise identiteedi voolavust ja voolitavust. Täna me oleme siin lootusega, et eesti intelligents jälle leiab oma vaadetes ühisosa, mis annaks jõudu loota kodanikeühiskonna edenemisele meie ainsas Eestis. Nii nagu kunagi fosforiidisõjas.

Täispikk salvestus pleenumist on huvilistele leitav SIIN.

NB!

RAJADA TALLINNA MÄLESTUSMÄRK KONSTANTIN PÄTSILE

18. jaanuaril 2016 esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp!

Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele Pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Möödunud kahe aasta jooksul on ettepanekut laialdaselt arutatud nii meedias (ETV, TV3, Kanal 2, Vikerraadio, Kuku Raadio, Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht, Õhtuleht, Pärnu Postimees, Sakala jt) kui ka erinevates huvirühmades. Eriti suurt tähelepanu pälvis Urmas Vaino juhitud väitlussaade „Suud puhtaks“. Aga ka mitmed põhjalikud käsitlused ajalehtedes, eriti Postimehes.

16. juunil 2016 leidis Tallinna Õpetajate Majas aset põhjalik avalik mõttevahetus, milles osalesid nimekad ajaloolased, avaliku elu tegelased, loomeliitude liikmed, s.h. Ago Pajur, Seppo Zetterberg, Heino Arumäe, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas, samuti avaliku elu tegelased ja loomeliitude liikmed Mihkel Veiderma, Jüri Arrak, Mart Kalm, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Heie Treier, Peep Pillak, Jüri Trei, Toomas Kiho jmt.   Aruteludest koorus ühemõtteliselt toetav seisukoht – riigi väljakuulutaja väärib riigi pealinnas väärikat mälestusmärki.

Ülalnimetatud seitse organisatsiooni väljendasid kirjalikult oma heameelt otsuse üle korrastada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Kuberneri aed ning et aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht mälestusmärgile, mis ei välista Konstantin Pätsi kujutamist. Ühtlasi tervitati Riigikogu juhatuse otsust laiendada Kuberneri aia sisustamist juhtivat komisjoni autoriteetsete liikmetega monumentaalkunsti alal – Heie Treieri, Jüri Kuuskemaa ja Juta Kivimäega. 

Lähtuti seisukohast, et mälestusmärgi õnnestunud püstitamise eelduseks on vastava ideekonkursi väljakuulutamine. Konkursi lähtetingimuste sõnastamisele kaasaaitamiseks korraldati 3.jaanuaril 2017 Tallinna Õpetajate Majas (kus omal ajal alustas tegevust Eesti Vabariigi Ajutine Valistsus) avalik arutelu, milles osalesid väljapaistvad skulptorid, kultuuri- ja avaliku elu tegelased. Riigikogu Kantseleid esindas selle direktor Maria Alajõe.

Vabadussõja alguse aastapäeval, 28.novembril 2016 kuulutati Estonia teatris pidulikult välja ülemaaline korjandus Konstanin Pätsi mälestusmärgi rajamise toetuseks. Üleskutse  leidis väga head kõlapinda – korjandusega laekus üle 20 tuhande euro.

2017. aasta sügisel kuulutas aga Riigikogu Kantselei auhinnafondiga 20 tuhat eurot välja ideekonkursi, rajamaks Kuberneri aeda mäleatusmärk Eesti omariiklusele. 20. detsembril oli autoriteetne zhürii (esimees akadeemik Mart Kalm) sunnitud tõdema, et laekunud 14 töö hulgas ei leidunud ühtki sobivat.

Seega tervitab Eesti rahvas oma riigi 100. sünnipäeva selle pealinna avalikus ruumis mälestusmärgiga vaid ühele riigpeale – Boris Jeltsinile.

 Trivimi Velliste

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees

Mälestusmärgi algatajate volitatud esindaja

Trivimi.Velliste@gmail.com  tel 51 35 652

 

NB!

17. rakenduslingvistika kevadkonverents 2018 

EESTI VABARIIK 100: RAKENDUSLINGVISTIKA VAATENURK

19.-20. aprill 2018

https://www.rakenduslingvistika.ee/kevadkonverents/

 
NB!

KAAREL ORVIKU PÜSINÄITUS SAGADIS

Juuli keskel, (14.07. 2016) avati RMK Sagadi keskuses  – looduskoolis (Asta Tuusti jt) nende initsiatiivil püsinäitus, mis kajastab troopiliste merede korallisaarte eluvorme. Konkreetsed eksponaadid, (merekarbid, korallid, meritähed jne. ning rannikute fotod) pärinevad valdavalt Kaarel Orviku isiklikest kogudest, mis peale varasemaid korduvaid (sadu) demonstratsioon-esinemisi  koolides ja asutustes olid aastateks jäänud „kasutult“ riiulile.

Tänaseks on see unikaalne kogu leidnud asjaliku, teaduslikult dokumenteeritud püsinäituse (ka õppekogu) vormi. Neli kuud kestnud uurimisreis Okeaania korallisaartele toimus küll 1971 a. kuid seoses kliimamuutustega ja elu-olu muutustega korallriffidel ja atollidel on avatud näitusel üsnagi õpetlik osa täita. Esitatud näituse Okeaania osa on ka õpilastele heaks võrdlusmaterjaliks meie rannikumeres elavate analoogiliste eluvormidega  tutvumisel.

NB!

Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga on K.Pätsi ausamba rajamiseks kuulutatud korjandus. Toetuse saab kanda MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kontole: EE101010031568127222 märkega „Konstantin Pätsi mälestusmärk“.

Ülemaaline korjandus Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamise toetuseks on avatud internetis aadressil https://auasi.ee/

Eesti eesistumine 2018

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks.Eesti saab Euroopa Liidu eesistujamaaks 2018. aasta esimesel poolel.

Nõukogu eesistujariigi ülesanded ja nende täitmise tingimused on sätestatud nii Euroopa Liidu lepingus kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingus. EL Nõukogu kodukorras antakse eesistuja tegevuse üldraamistik otsuse tegemise protsessi jooksul nõukogus.

Eesistuja tagab nõukogu otsustusprotsessi koordineerimise ja järjepidevuse. Eesistujariik on neutraalne ja erapooletu, ta on vaidlustes vahekohtunikuks, mis tähendab kõikide esitatud seisukohtade nõuetekohast arvessevõtmist.

Kolm järjestikust eesistujamaad moodustavad nn trio, kellega valitakse ühine eesistumisprogramm ning koordineeritakse tegevusi. Eesti eesistumise trios on Suurbritannia (eesistumine 2017 II pa) ning Bulgaaria (eesistumine 2018 II pa).

28.04.2011 langetas Vabariigi Valitsus otsuse moodustada komisjon eesistumise sisuliste eesmärkide püstitamiseks, logistilise, julgeoleku- ja protokollilise poole planeerimiseks, personali planeerimiseks ja koolitamiseks. Komisjon esitab Vabariigi Valitsusele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimese tegevuskava 2013. aasta lõpuks. Eesistuja ülesannete täitmine eeldab liikmesriigi kogu valitsusaparaadi kasutamist. Eesistumise edukus sõltub selle heast ettevalmistamisest ja heast koordineerimisest liikmesriigis. Eesistujat abistab nõukogu peasekretariaat.

Euroopa Liidu eesistumist ettevalmistavaid tegevusi koordineerib Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik-projektijuht Piret Lilleväli, tel 693 5203,      e-post: piret.lillevali@riigikantselei.ee.

Euroopa Liidu eesistujariigid 2012-2018

 

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

I p.a.

Taani

Iirimaa

Kreeka

Läti

Madalmaad

Malta

Eesti

II p.a.

Küpros

Leedu

Itaalia

Luksemburg

Slovakkia

Suurbritannia

 

 

 

 

 

 

 

KENOTAAF  EESTI  RIIGIVANEMATELE

Märtsiküüditamise aastapäeval ja priiuse põlistumise päeva künnisel kuulutab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liiduga välja ideekavandivõistluse kenotaafi rajamiseks üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale, kelle matmiskoht on teadmata.

Nimetatud üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.

Mälestusmärk rajatakse Tallinna Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna matmispaiga lähedusse. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 14. juuni 2013, võitjaid autasustatakse võidupühal, k.a 23. juunil. Auhinnad jagunevad:  esimene – 3000 eurot, teine – 2000 eurot, kolmas – 1000 eurot ja kaks ostuauhinda – kumbki 500 eurot.

Seitsmeliikmelist žüriid juhib Eesti Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken. Võistlustingimustega on võimalik tutvuda mõlema nimetatud loomeliidu koduleheküljel:

www.arhliit.ee ja www.eaa.ee

Teave:

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Tel:  53 409 536

25.03.2013 

 

 

 


Riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013"

Eetikaveebi kaudu:
http://www.eetika.ee/arendus/programm

Otse programmi juurde:
http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=539352/V%E4%E4rtusarendusprogramm.pdf