MTÜ Tallinna Teadlaste Maja MTÜ Tallinna Teadlaste MajaTTM väärika lõpetamis-eel -MÕTTEVAHETUSKOJA moodustamisest-
Elame hetkel inimsoo ajaloo, ilmselt kogu ELU miljardeid aastaid kestnud arenguloo suurimate, plahvatuslikult kiirenevate, Looduse ja inimese harmoonilise kooselu kindlustamiseks möödapääsmatute muutuste protsessis, kus juba 50 aastat Rooma Klubi I raportist „Kasvu piirid” ilmumise järel on selge: inimsoo arvuline kasv 1 – 8 miljardini, ületootmise, liigtarbimise, elukeskkonna (eriti VAIMSE) reostuse, vägivalla (koolikiusamisest kogu loodut purustavate sõdadeni võõral pinnal) kasv on pea kõigis eluvaldkondades tõusnud kaugele üle talutavuse piiri. See väljendub üleliigses Looduse ja inimese, riigi ja rahva, vaimu ja võimu, rikkuse ja vaesuse, demokraatia ja diktatuuri (oligarhokraatia = kleptokraatia),töö ja kapitali, koostöö ja konkurentsi, väikese ja suure, linna ja maa, noorte ja vanade, keskvalitsuse ja omavalitsuste, korra ja kaose VASTANDUMISES. Senised koostöövormid ei toimi rahuldavalt, uusi pole veel kujunenud. Seniste ühistegevus-ühenduste väärikas lõpetamine tohiks toimuda ühel eeltingimusel – jätkusuutlikult, et ei tekiks kultuurikatkestust, et ei katkeks haritlaste – teadlaste, kirjanike, kunstnike, asutuste ja ettevõtete juhtide vaba MÕTTEVAHETUS, et vaba mõttevahetus oluliselt elavneks õigete tasakaalukate otsuste tegemiseks valitsemises ja vastutuses. Selleks on klubilised mõtte- ja nõukojad, kus algatus ja korraldus on kahepoolne: ülalt, juhtkonna poolt ja alt – kuulajatest osalejate poolt, ettekannete ja järgneva arutelu, st sõnavõttude pool oleksid vähemalt ajaliselt võrdsed ja lõpetamine poleks ajaliselt rangelt piiratud.
Mõttevahetuskoda peaks olema erakonnaülene, samas nende esindajate osalemisel ja vabade ajakirjanike aktiivsel osavõtul, ka ministeeriumide volitatud esindajate osalemisel. Mis meil on:
Moodustatav TTM jätku-mõttekoja algatusrühma liikmeteks võiks olla seniste vanade ja noorte aktiiv, vanadel oleks elutarkust, puudu jääb tegude aktiivsusest, noortel on uued ideed ja tegutsemisenergia, mis kokku võiks kujundada väelise vaimukogu Eestluse Elujõu suurkogu mõtte-platvormi sõnastamiseks.
Eesti vajab võimuvahetust vaimueliidi juhendamisel.
Peaaegu asutajaliige paevana Rein Einasto
Alvar Soesoo – Rein Einasto mõtteavaldus - TTM väärika lõpetamis-eelse jätku-MÕTTEVAHETUSKOJA moodustamisest, kõnetab otseselt!
Sellist ühendust on vaja - meil ei ole hetkel “kogukonda”, kes tegeleks oluliste ellujäämisküsimustega. Ellujäämine ei ole kahjuks pelgalt tankide ja mitmikheitjate arv, aga ka vaimupotentsiaal, keda on viimasel kümnendil (tänu külluseühiskonna lahvatusele) otseselt jalge alla tallatud. TTM on asja varasemalt ajanud, aga ka tema hääl on jäänud hüüdjaks kivikõrbes. Uudses üleskutses on jumet - see rakuke peaks sündima ja laienema.
Praegust aadressaatide nimistut saaks kindlasti laiendada mõtlevate ja mõistlike ettevõtjate ja teadus-arendustegelaste kaudu. Tallinna ülikool, aga ka mitmed pealinna kooliõpetajad on tegelikult väärikas lisanduv ajukapital uueks stardiks. Palju mõtlevaid inimesi on nende seas.
Mulle tundub, et Rein defineeris antagonismid kenasti ära:
Looduse ja inimese, riigi ja rahva, vaimu ja võimu, rikkuse ja vaesuse, demokraatia ja diktatuuri (oligarhokraatia = kleptokraatia), töö ja kapitali, koostöö ja konkurentsi, väikese ja suure, linna ja maa, noorte ja vanade, keskvalitsuse ja omavalitsuste, korra ja kaose VASTANDUMISES
Meie ülesandeks jääb see kuidas need vastanduvad osad omavahel tööle saada nii, et Eesti rahvusriik jääks püsima ja areneks sellises suunas, et noored ei peaks meie maalt lahkuma. Mul on tunne, et Eesti riik ei ole peale 1940ndat olnud nii kehvas rahvusseisu kui praegu… loodan, et see on vaid minu kiiks ja olukord on parem.
Reinu viide “Kasvu piiride" esmaraamatule kõnetab ehk meile etteantud vajalikku suundumust. Las seda pilti laiendab 2022 Maalehes ilmunud lugu koos 2020 aasta arenguteni pikendatud graafikutega allpool.
Parimate soovidega Alvar Soesoo Eesti kodanik
_____________________________________________________________________________________________________________________________________________----
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete
väljatrükk seisuga 25.01.2023 kell 16:22
mittetulundusühing TALLINNA TEADLASTE MAJA (registrikood 80074484, likvideerimisel) kohta
on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart nr 1:
Nimi ja aadress
1. kanne: Nimi on mittetulundusühing TALLINNA TEADLASTE MAJA
9. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 10, 10145
Esindusõigus
10. kanne: Likvideerija on Sirje Arro, isikukood 44911230233
* Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada likvideerija. Mitme likvideerija korral esindavad
kõik likvideerijad mittetulundusühingut ühiselt.
Õiguslik seisund
1. kanne: Õiguslik vorm on mittetulundusühing
3. kanne: Mittetulundusühingu alaliik on tavaline mittetulundusühing
3. kanne: Põhikiri on kinnitatud 12.03.2008
5. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
10. kanne: Mittetulundusühingu TALLINNA TEADLASTE MAJA liikmete 16.12.2022 üldkoosolekul otsustati
lõpetada mittetulundusühingu tegevus.
Märkused
1. kanne: Ettevõtteregistris Tallinna Teadlaste Maja reg. nr. 01146935
Kannete loetelu
7. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 04.03.1999
3. kanne: Kinnitatud 03.04.2008 (muutmiskanne)
5. kanne: Kinnitatud 18.02.2013 (muutmiskanne)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
7. kanne: Kinnitatud 02.09.2016 (muutmiskanne)
9. kanne: Kinnitatud 07.11.2017 (muutmiskanne)
10. kanne: Kinnitatud 25.01.2023 (lõpetamiskanne)
Väljatrüki lõpp
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/80074484)
ÄRAKIRI nr 4154901
_______________________________________________________________________________________________________________________
VIII mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverentsTallinna Ülikooli Mare-hoone Tallinna saalis (M-218) 2. detsembril 2022
Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, üliõpilasi, teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid ning kõiki täppiskeelsest teadusest huvitatuid.Tänavusel konverentsil käsitletakse keelelist õiglust mitmekeelses ülikoolis, mitme valdkonna terminivara tarvitust, korrastust ja arendust, Eesti ülikoolide doktorandide keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid peavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ülikooli teadlased-õppejõud.Süvene konverentsi kavva ning ettekannete lühitutvustustesse
Lisateave: Peep Nemvalts, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep.Nemvalts@tlu.ee TLÜ teaduskeelekeskuse seniste mitmeteaduslike konverentside kuvastikke, videosalvestisi jm vt teaduskeelekeskuse võrgukodust.Tere tulemast!
Peep Nemvalts, filos-dr
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, vanemteadur
Peep.Nemvalts@tlu.ee
tel 6409 337, 517 8448
26. oktoobril allkirjastasid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning avalik-õiguslike ülikoolide rektorid halduslepingud aastateks 2022-2025.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et valitsuse kokkulepped riigi eelarvestrateegias toovad kõrghariduse tegevustoetuse kasvu 15% aastas vähemalt halduslepingute perioodi jooksul. „Kõrghariduse riikliku rahastamise kasv tõstab ka kõrghariduskulutuste taseme üle 1 protsendi SKP-st,“ ütles Lukas. „Kuid halduslepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidus ülikoolides ja mida ülikoolid peavad riigi toetusel kindlustama. Rohkem kui varasemalt on käsitletud õppekeele küsimust. Ülikoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest. Näiteks on halduslepingutes säte, et kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, siis ülikoolid peavad tagama ammendavad eestikeelsed kokkuvõtted. Bakalaureuse- ja magistritasemel peavad ülikoolid tagama eestikeelse õppe ja kui on ingliskeelne õppekava, siis peab olemas olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. Ülikoolid peavad välistudengitele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel. Kui lühidalt kokku võtta, siis neisse halduslepingutesse saab raamitud eestikeelse kõrghariduse tuleviku ning Eesti teadlaste ja õppejõudude järelkasvu tingimused.“
Haldusepingute sõlmimise järel saavad ülikoolid kätte ka 2022. aasta riigieelarves ette nähtud tegevustoetuse kasvu, mille maht on kokku 5 miljonit eurot. Kuni halduslepingu sõlmimiseni said ülikoolid igakuiselt 1/12 eelmise aasta tegevustoetusest. Samuti jõuab halduslepingute allkirjastamise järel ülikoolideni tänavu riigieelarvest eraldatav lisaraha 10 miljonit eurot. Summa liidetakse tegevustoetusega ning eraldatakse tegevustoetusega samadel alustel. 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.
Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees professor Toomas Asser sõnas, et kõrgharidusse riigieelarvest planeeritavat raha ei ole ülikoolidel praegu võimalik kasutada oluliste uute arendusülesannete jaoks, see kulub varasema alarahatuse korvamiseks, kuid kokku lepitud tegevustoetuse kasv annab siiski kindlustunde, et senist rahastamise langust õnnestub pidurdada. „Loodame, et praeguse valitsuse poolt järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste ajal. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5% SKP-st. Selle taseme juures suudetaks muu hulgas tagada ka üliõpilaste toimetulekuks vajalikud toetused ja laenud.“
VIII mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents
Tallinna Ülikooli Mare-hoone Tallinna saalis (M-218) 2. detsembril 2022
Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, üliõpilasi, teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid ning kõiki täppiskeelsest teadusest huvitatuid.
Tänavusel konverentsil käsitletakse keelelist õiglust mitmekeelses ülikoolis, mitme valdkonna terminivara tarvitust, korrastust ja arendust, Eesti ülikoolide doktorandide keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid peavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ülikooli teadlased-õppejõud.
Süvene konverentsi kavva ning ettekannete lühitutvustustesse
Osaleda saab tasuta. Palume registreeruda hiljemalt 28. novembril 2022 konverentsi teabelehel registreerimisvormi kaudu.
Konverentsi korraldab TLÜ teaduskeelekeskus.
Lisateave: Peep Nemvalts, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep.Nemvalts@tlu.ee
TLÜ teaduskeelekeskuse seniste mitmeteaduslike konverentside kuvastikke, videosalvestisi jm vt teaduskeelekeskuse võrgukodust.
Peep Nemvalts, filos-dr
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, vanemteadur
Peep.Nemvalts@tlu.ee
tel 6409 337, 517 8448
NB!
Reedel, 20. mail 2022 kell 16 olete väga oodatud STRIXIS (Rävala pst 10 kohvikus), kus esitleme Maja seni viimast ajalooraamatut „Majata Maja lugu (järje järg)“, mida saab koduteele asudes kingitusena kaasa võtta. Saame mõnuleda Maja nõukogu liikme Ülo Jaaksoo pakutud kohvi ja koogiga ning lausuda oma soovid ja ettepanekud Maja edasiseks tegevuseks.
NB!
27. oktoobril 2021 kell 12 algab akadeemikukandidaatide konverents, kus saab tutvuda rahvatervise valdkonna üheksa akadeemikukandidaadiga.
Kõik huvilised on oodatud konverentsist osa saama veebiülekande vahendusel. Ajakava leiab tead
2. novembril toimub konverentsi teine osa, siis saab tutvuda astronoomia ja astrofüüsika, kultuuriajaloo ning tehnika- ja arvutiteaduste valdkonna kandidaatidega.
Neljale uuele akadeemikukohale kandideerib kokku 20 teadlast.
8. detsembril Teaduste Akadeemia üldkogu istungil teevad kandidaatide seast valiku akadeemikud. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.
Kandidaatide nimekirja ja tutvustava info leiab siit.
Teate edastas
Krista Tamm
Kommunikatsioonijuht/
Eesti Teaduste Akadeemia/Estonian Academy of Sciences
krista.tamm@akadeemia.ee
+372 534 33341
NB! Reedel, 1. oktoobril 2021 Tallinna Ülikoolis (M-134) tähistab Emakeele Selts Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Kavas:
11.00 Tervitus ja avasõnad. Helle Metslan
11.10 Helena Lemendik. Autori isiku väljendamise keelelised vahendid eestikeelsetes magistritöödes. Tallinna Ülikool, magistritöö. Juhendaja Helen Hint
11.30 Eike Ülevain. Autori rollist ja keelevahenditest tantsulavastusi tutvustavates tekstides. Tallinna Ülikool, magistritöö. Juhendaja Krista Kerge
11.50 Elvīra Kalniņa. Liivi fraseoloogia Uues Testamendis. Läti Ülikooli liivi instituut, bakalaureusetöö (ettekanne inglise keeles). Juhendaja Valts Ernštreits
12.10 Janek Vaab. Lõunaeesti kõrisulghäälik. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö. Juhendaja Karl Pajusalu
Kohvipaus 12.30 – 12.45
12.45 Marielle Aas. Kaks- ja ükskeelsete laste jutustamisoskus MAIN-testi tulemuste põhjal. Tallinna Ülikool, bakalaureusetöö. Juhendajad Reili Argus ja Andra Kütt
13.05 Ülle Kimmel. Vihametafoorid internetitekstides. Tallinna Ülikool, magistritöö. Juhendaja Mari Uusküla
13.25 Taave Lips. Neeger eesti keeles – vastuoluline ja mitmeti mõistetav. Tallinna Ülikool, magistritöö. Juhendaja Daniele Monticelli
13.45 Elisabeth Kaukonen. Sooliselt markeeritud sõnavara veebiportaalide Delfi ja ERR spordiuudistes. Tartu Ülikool, magistritöö. Juhendajad Liina Lindström ja Raili Marling
14.05 lõpusõnad
NB! Palume üritustele tulla vaid tervena! Kohapeal kontrollime osalejate negatiivset testitulemust, COVID-19 läbipõdemist või vaktsineerimiskuuri läbimist (aluseks elektroonne pass või väljatrükk).
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei mob.: 518 3764
NB! 7 - 10 oktoobril 2021 oodatakse Tallinna Ülikooli kõiki teadlasi ja õppejõude, tõlkijaid ja toimetajaid ning teisi huvilisi erialast ja emakeelest olenemata II rahvusvahelisele mitmeteaduslikule konverentsile „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“, vt NatAcLang2021 - Eesti keeles või NatAcLang2021 - In English. NB! Registreeruda saab 20. septembrini. Konverentsi eesti ja inglise töökeelt vahendavad sünkroontõlgid. Ettekandeid ja vaatmikke tuleb Jaapanist Ameerikani ja Põhjalast Araabi
NB! Neljapäeval, 26. augustil kell 14 tähistame Emakeele Seltsi 100 aasta juubelit. Tartu Ülikooli muuseumis toimuva ürituse ülekannet saab jälgida ka veebis, vt https://www.youtube.com/watch?
NB! Laupäeval, 10. juulil 2021 olete oodatud meenutama Eesti sõjaväelendureid, kes täitsid vannet olla ustav Eesti riigile ja varjasid end Nõukogude armeesse võtmise eest Kõnnu metsas ja seal hukkusid tulevahetuses neid otsima tulnud punaväelastega 10. ja 13. juulil 1941. 13. juulil 1942 aastal toimunud mälestusteenistusel asetati kivile plaat hukkunute nimedega. Ellujäänud sõjaväelendurid tõotasid, et LANGENUID EI UNUSTATA ja et kokkutulek Kõnnus kujuneb traditsiooniliseks. Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on igal aastal peetud "Lendurite kivi" juures mälestusmiitingut, millel koos kohalike ja linnarahvaga on osalenud ka Eesti Õhuväe esindus. Nii ka sellel aastal koguneme kell 11 Kiiu torni juurde, sealt sõidame kõik koos Aruhärma talu juurde lendureid abistanud ja 19.08.1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde ning edasi juba Kõnnu metsa Järvi järve äärde "Lendurite kivi" juurde, kus ootab meid EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, kes osaleb ka mälestushetkel Järvil ja seal ka sõdurisupi jagamisel. Kõik on oodatud oma transpordiga! Teate edastas Sirje Arro, mob: 56674299, e-post: arrosirje@gmail.com
NB! Esmaspäeval, 14. juunil kell 16.30 vestlusring Tallinna Ülikoolis Tallinna saalis.
Nagu maailm on elukõlblik tänu looduse liigirikkusele, võidab inimkond keelterikkusest, mitmekesistades ka teadusliku mõtlemise malle ning luues kõigekülgset teadmust. Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades ühtlasi üleilmset teadusmõtet ning tuues kasu Eesti ühiskonnale nii teadmusloome kui ka kõigi haridusastmete kaudu. Keel ja mõtlemine on tihedalt seotud.
Ühtlasi esitletakse TLÜ Kirjastuses ilmunud artiklikogumikku „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“, mille autorkond ei piirdu üksnes eestlastega.
Kõik huvilised on oodatud! Kutse edastas Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts
NB! Reedel, 21. mail 2021 kell 10.30–17.00 olete oodatud osalema Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tartu Ülikooli semiootika osakonna seminaril „Kirjanike ilmavaatest“. Seminar on pühendatud Tallinna Ülikooli Keskkonnaajaloo Keskuse KAJAK kümnendale sünnipäevale ning toimub veebinarina.Seminaril kõnelevad ilmast kirjanduses Meelis Friedenthal, Kristi Viiding, Ulrike Plath, Merili Metsvahi, Janika Päll, Jaan Undusk, Elle-Mari Talivee, Mirjam Hinrikus, Janika Kronberg, Kadri Tüür, Rene Kiis, Ene-Reet Soovik, Eva Rein, Mart Velsker, Johanna Ross ja Jaak Tomberg. Juttu tuleb „Mesilastest“, ilmast ajaloos, kirjaniku ilmaelust, ilma kohalikkusest, utoopilisest ja düstoopilisest ilmast ja paljust muust. Seminari kava: https://www.utkk.ee/sundmused/kirjanike-ilmavaatest-seminar-ilmast-kirjanduses/. Kutse edastas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadussekretär Marin Jänes utkk@utkk.ee, https://www.utkk.ee/, https://www.facebook.com/TA.UTKK
NB! Head keelehuvilised! Kadrioru Saksa Gümnaasiumis kuulutati välja 2020 aasta parimad keeleteod. Palju õnne tunnustuse saajatele! Peaauhind: "Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas" - Peep Nemvalts. Rahvaauhind: õ- ja ö-hääliku piiritähise avamine Saaremaal - Taavi Pae. Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eesti keele õppe projekt räpiooper „Karma“ - Krismar Rosin jt. Üritus on järelvaadatav lingil https://www.youtube.com/watch?v=1HTTnB70wVo Teate edastas Killu Mei
NB! 14. märtsil kell 12.00 – 14.30 emakeelepäev Riias: Kristjan Jaak Peterson 220 . Ülekanne veebis Zoomi keskkonnas: https://us02web.zoom.us/j/
Avasõnad:
12.10 Eesti Vabariigi suursaadik Arti Hilpus
12.20 Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang
Ettekanded:
12.25 Mart Velsker (Tartu Ülikool): Liivimaa kirjandused ja Kristjan Jaak Peterson
12.50 Valts Ernštreits (Läti Ülikooli Liivi instituut): Liivi luule ajastud
Luulet kolmes keeles:
13.15 Värsket luulekogu „Trillium 2.0“ tutvustavad autorid ja loevad oma luuletusi liivi, eesti ja läti keeles: Baiba Damberg, Valts Ernštreit ja Ķempi Kārl / Karl Pajusalu
Kontsert: 13.35 Tänapäeva kammermuusika kontsertprogramm „Kuolm randõ / Kolm randa“ Liivi luule läti originaalmuusikaga: kolm liivi luuletajat loevad oma luuletusi muusikaliste improvisatsioonide saatel. Kontsert on lindistatud liivi kultuuri päevadel Ventspilsi kontsertsaalis „Latvija“ 10.10.2020.
NB!
12. märtsil kell 11 Rahvusraamatukogu virtuaalne emakeelepäeva konverents “Eesti keele elujõust”. Arutleme keele muutumise, vastupidavuse ja kohanemisvõime üle. NB! Konverentsile registreerumine: http://bit.ly/emakeel_2021 Emakeelepäeva konverents kantakse üle kahes kanalis: Rahvusraamatukogu Facebookis: https://www.facebook.com/events/739764846685825 Rahvusraamatukogu Youtube'is: https://youtu.be/quYmbtVHA_M Üritus salvestatakse ja jääb järelvaadatavaks Rahvusraamatukogu Youtube’i lehel. Registreerunutele saadetakse link.
KAVAS:
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõnad
11.10—11.40 Sõnaustamine Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016
11.40—12.10 Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest Fred Puss, Eesti Keele Instituudi leksikograaf, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
12.10—12.40 Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad? Andra Teede, kirjanik
12.40—13.10 Angloeestlased. Milline roll on noortel eesti keele kujundamises. Calista Krass, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient.
13.10—13.40 Inglise keel: sõber või vaenlane? Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone.
13.40—14.10 Elame veel! Eesti rahvus on keelerahvus. Keel on keeruline süsteem, mille elujõu annab muutumise ja püsimise ühtsus. Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel. Milline on eesti vaimukeelte püsimise ja muutumise seis 21. sajandil? Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.
NB! 10. märtsil kell 12 Postimehe veebikonverents „Eesti hariduse keel“ https://www.postimees.ee/ . Postimehel on traditsioon kutsuda korra aastas lõunale inimesed, kelle mõtteavaldused on rikastanud avalikku arutelu. Eelmisel aastal jäi arvamusliidrite lõuna koroona tõttu ära, sel aastal toimub see tavapärasest teisiti - konverentsi vormis. Üritus kantakse üle otsesaatena Postimehe veebis, 10. märtsil algusega kell 12.00. Postimees korraldab konverentsi koostöös Eesti keelenõukoguga ja selle teema lähtub uue «Eesti keele arengukava 2021-2035» võtmevaldkondadest – eesti keele rollist üldhariduses ja kõrghariduses. Konverentsil kuulutatakse välja Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhindade laureaadid: aasta arvamusliider, aasta ajakirjanik, aasta noor ajakirjanik.
Konverentsi kava:
12.00 Konverentsi „Eesti hariduse keel“ avasõnad, Mart Raudsaar, Postimehe peatoimetaja
12.05 «Eesti keele arengukava eesmärk» Toomas Kiho, Eesti keele arengukava töörühma juht, ajakirja Akadeemia peatoimetaja 12.10 «Eesti keelest alus- ja üldhariduses» Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
12.25 Vestlusring «Kuidas luua ühtne eesti kool?» Irene Käosaar, Liina Kersna (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister ), Hendrik Agur (Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor). Vestlusringi modereerib Martin Ehala, Postimehe arvamustoimetuse juhataja, Tartu Ülikooli keelesotsioloogia kaasprofessor
13.00 «Eesti keelest kõrghariduses ja teaduses» Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu esimees.
13.20 Vestlusring «Kui palju eesti keelt mahub ülikooli?» Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu esimees , Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor), Marleen Kedars (ettevõtluskõrgkooli Mainor alus- ja keeleõppe mooduli juht). Vestlusringi modereerib Martin Ehala, Postimehe arvamustoimetuse juhataja, Tartu Ülikooli keelesotsioloogia kaasprofessor
14.00 Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhindade väljakuulutamine: aasta arvamusliider, aasta ajakirjanik, aasta noor ajakirjanik.
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel.: 644 9331
NB! 2. märtsil 2021, Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäeval olete kõik väga oodatud osa saama kirjaniku sünnipäeva üritustest! Täpselt kell 14.00 tuleks end tunnikeseks mugavalt sisse seada Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse või Eesti Kirjanike Liidu Facebooki-konto ette. Selleks ei pea olema Facebooki kasutaja, tuleb vaid klikata aadressil https://www.facebook.com/events/267041428159245/. Sünnipäevavideod on hiljem Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kodulehel ja Facebooki-kontol ka järelvaadatavad. Lisateave: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus vanemteadur ja muuseumiosakonna juhataja Elle-Mari Talivee, 51 911 810, ellemari@utkk.ee
NB! Head kaasteelised !
Murelikul meelel anname teada, et halvenenud tervishoiu olukorrast tingituna ei korraldata Teadlaste Majas ka 2021 veebruari- ja märtsikuus kokkusaamisi.
Head Eesti Vabariigi 103. aastapäeva! Tugevat tervist!
Teadlaste Maja nõukogu ja juhatus: Anatoli Alop 5145135, Ülo Jaaksoo 5016879, aseesimees Andres Kollist 5016402, nõukogu ja juhatuse esimees Sulev Mäeltsemees 5016373, aseesimees Peeter Normak 5165828, Heinar Nurste 5065181, Margus Pärtlas 6675702, nõukogu ja juhatuse sekretär Riina Raud 56660218, Aleks Rulkov 5202602, Andres Tekkel 58378133; juhatuse liige Sirje Arro 56674299.
NB! 19. veebruaril kella 10.00 - 17.40 toimub veebi kaudu Emakeele Seltsi ja ajakirja Akadeemia korraldusel teemapäev “Keelekorralduse äärmised võimalused”. Üritus jätkab jaanuaris EKI ja Eesti Keeletoimetajate Liidu ühisseminaril alustatud diskussiooni eesti keelekorralduse teemal, mis omakorda jätkub märtsis EKI konverentsiga “Eesti keel normi ja vabaduse vahel”. Sõna saavad eri valdkondade esindajad: keelekorraldajad, õpetajad, õpetajaks õppivad üliõpilased, keeletehnoloogid, keeleuurijad, keeletoimetajad, kirjastajad, õigusteadlased jt. Uurime, mis on valdkonniti keelekorralduses probleemiks, kuidas saaksime ühiselt demokraatlikumasse keelekorraldusse panustada ja kuhu peaks meie kõigi korraldatav keelekorraldus meid viima. Ettekannetele järgneb paneeliarutelu, mida juhivad Joonas Hellerma ja Piret Kriivan. Üritus kantakse üle Emakeele Seltsi kodulehel (www.emakeeleselts.ee) ja see jääb järelvaadatavaks. Youtube’i otseülekande link: https://youtu.be/GDmYPjhZVTA Korraldusmeeskond: Paul-Eerik Rummo, Toomas Kiho, Helle Metslang, Killu Mei. Kava:vt https://www.emakeeleselts.ee/teated/teemapaev-keelekorralduse-aarmised-voimalused-19-02-2021/ . Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel.: 644 9331
NB! Hääleta keeletegu 2020! 2020. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
2020. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 35 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020 kui ka e-posti aadressil keeletegu@hm.ee. Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Tallinnas Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei
NB! Eesti Kirjandusmuuseumi pressiteade https://www.kirmus.ee/et/
Reedel, 22. jaanuaril 2021 algusega kell 11 toimub MS Teams keskkonnas kirjanik Jaan Kaplinski 80. sünnipäevale pühendatud konverents „Luuletused on elanud maakeral juba eotseenist saadik“. Konverentsi kava, teesid ja liitumise link: https://www.kirmus.ee/
NB! Esmaspäeval, 18. jaanuaril president Konstantin Pätsi mälestuspäeval (teile sobival ajal) olete oodatud süütama küünlaid Metsakalmistul Pätside rahulas. Eesti esimene president Konstantin Päts suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos. Mälestus jääb! Teadlaste Maja nõukogu, teated mob: 56674299, arrosirje@gmail.com
NB! Ahto Kenniku (02.10.1933–01.03.2019) kutse- ja keskerihariduse ajaloo alaste materjalidega võib aasta lõpus tulla tutvuma TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi. Hetkel on käsil Kenniku materjalikogu sorteerimine ja süstematiseerimine. Loe täpsemalt siit: https://www.facebook.com/tluepam/posts/1824265201057827 Ahto Kennik kuulus omal ajal Tallinna Teadlaste Maja maletajate raudvara hulka. 1976. aastal osales ta Tallinna Teadlaste Maja võistkonnas Ventspilsis korraldatud üleliidulisel malefestivalil. Teate edastas Veronika Varik - TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumist.
Armsad kaasteelised! Soovime teile kõigile palju õnne, jõudu, tervist, erksat meelt ja ikka ühtehoidmist meie Teadlaste Maja 55. sünnipäeva puhul!
9. jaanuaril 2021
9. jaanuaril 1966 - 55. aastat tagasi TA Sakala 3 saalis asutati Tallinna Teadlaste Maja. Kokkutulnute seas oli teadlasi ja õppejõude 19-st erinevast asutusest.
"Sellel külmal ja tuisusel näärikuu üheksandal päeval 1966. aastal oleme tulnud siia kokku meie, Tallinna naised ja mehed teaduspõllult ja Tallinna suurkoolidest, et panna üks kindel ja tugev alus kokkutulemistele, mida nüüd ja edaspidi kutsutagu Tallinna Teadlaste Majaks.
Me loodame, et see maja saab üheks heaks kokkutulemise paigaks kõigile Tallinna naistele ja meestele, kes teevad oma tööd teaduse ning uurimise vallas või õpetavad tarkust kõrgetes koolides.
Me soovime:
saagu see maja niisuguseks kohaks, kus on mõnus ning kasulik viita oma nappi vaba aega ja kust igaüks võiks kaasa viia mõne targa tõetera või mõne tululise õpetuse;
saagu see maja niisuguseks kohaks, kus iga teadusemees või naine vaataks oma aialapilt üle müüri ka naabri aialapile, vaataks, mis ta teeb ja puhuks temaga mõne sõna mõnusat juttu või veel parem, kui ta selle müüri oma aiamaa ümbert hoopiski maha lõhuks;
saagu see maja üheks sõbralikuks kokkutuleku kohaks, andku talle kaunist paistust südamesoojus ja ärgu olgu siin tähtsust aukraadidel ning piiri ülemuste ega alamate vahel! ..."
NB! Head kaasteelised ! Murelikul meelel anname teada, et terviseoludest tingituna ei korraldata Teadlaste Majas ka 2021. aasta jaanuarikuus kokkusaamisi.Maja 55. aastapäeval 9. jaanuaril 2021 soovitame ette võtta meie ajalootrükised ja neid sirvides nende sisu kaudu tugevdada meievahelisi mõttesidemeid. Jaanuari keskel anname teada, mis edasi saab.
Teadlaste Maja nõukogu ja juhatus: Anatoli Alop 5145135, Ülo Jaaksoo 5016879, aseesimees Andres Kollist 5016402, nõukogu ja juhatuse esimees Sulev Mäeltsemees 5016373, aseesimees Peeter Normak 5165828, Heinar Nurste 5065181, Margus Pärtlas 6675702, nõukogu ja juhatuse sekretär Riina Raud 56660218, Aleks Rulkov 5202602, Andres Tekkel 58378133; juhatuse liige Sirje Arro 56674299. Revisjonikomisjon: esimees Jaan Ennulo 56639343,liige Tiia Püss 55641120. Maja asutajaliige ja nõukogu nõunik Elsa Pajumaa annab vajadusel nõu 6522379.
NB! Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2020. aasta parimat keeletegu.
Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. NB! Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/
Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul;
keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid);
keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega);
esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress).
Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris. Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
NB!
Head Teadlaste Maja liikmed ja sõbrad! Seoses tervishoiu olukorraga meie riigis teeb Teadlaste Maja oma tegevuses pausi: 25. novembril kell 17 UNO saali (Rävala pst.10) palume mitte tulla! Loeme Kalju Lepiku luulet seekord omaette kodus. 2020. detsembrikuu tööplaani ei koostata ja üritusi ei korraldata. Enne jõule anname teada, kas, kuidas ja millal tähistame Maja 55. aastapäeva. Hoidkem tervist ja mõttesidet, mis innustab! Teated: Tallinna Teadlaste Maja nõukogu nõunik Elsa Pajumaa tel: 6522379, direktor Sirje Arro mob: 56674299, e-post: arrosirje@gmail.com
NB! Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisvõistlus „Kirjad minu elus“ Eesti Kirjandusmuuseumi pressiteade, 26.10.2020
Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood kuulutavad välja kogumisvõistluse „Kirjad minu elus“.
„Kuna paberile kirjutatud kirjad on praeguseks ajalukku kadunud nähtus, kutsume üles saatma Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi nii kirjavahetusi kui ka mälestusi ja mõtisklusi sellest, mida on tähendanud kirjade vahetamine,“ selgitab Ühenduse Eesti Elulood esinaine Maarja Hollo.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Leena Kurvet-Käosaare sõnul on kirjavahetused pikka aega olnud kõige tavalisem elulookirjutuse praktika, mis pakub väärtuslikku ainest nii igapäevase elu kui ka mingi ajastu kultuuriprotsesside uurimisel.
„Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on hoiul paljude kultuurilooliselt oluliste isikute – kirjanike, kirjastajate, kirjanduselu võtmefiguuride jt – kirjavahetused. Välja on antud Otto Wilhelm Masingu ja Johann Heinrich Rosenplänteri kirjade kakskeelne, viies köites väljaanne, samuti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidula kirjavahetuse eestikeelne tõlge.“
Samuti on olulised kultuuriloolised allikad 1944. aastal Eestist eri riikidesse siirdunud kirjanike ja kodumaale jäänute kirjavahetused, näiteks Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus.
Arhiivi on aga Kurvet-Käosaare sõnul jõudnud ka mitmeid tavainimeste kirjavahetusi, näiteks kirjavahetusi perekonnaliikmete ja sõprade vahel üle raudse eesriide.
Maarja Hollo kutsub Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi saatma nii kodus hoiul olevaid kirjavahetusi kui ka mälestusi kirjavahetuste pidamise kohta.
NB! Kirjavahetusi ja mälestusi kirjavahetustest oodatakse arhiivi 1. detsembrini 2021.
Mälestuste puhul kirjavahetustest võiks mõelda järgmiste teemade peale:
Kuidas kirjavahetus alguse sai, kui sage see oli ja kui kaua see kestis?
Kas suhtlus kirjade adressaadiga kulges põhiliselt kirjade kaudu või hõlmas ka tavasuhtlust? Milline oli kirjade vahetamise ja tavasuhtluse suhe?
Mis kirjavahetuse juures teid köitis?
Mis olid kirjavahetuse põhiteemad ja kuidas te neid arendasite?
Kontakt ja info: Maarja Hollo Ühenduse Eesti Elulood esinaine, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur elulood@kirmus.ee , Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur leena.kurvet-käosaar@kirmus.ee , Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003
NB! Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi taotlusvoor on avatud. Noor-Eesti teadusgrandi taotlusi saab esitada ETIS-es alates 21. oktoobrist, tähtaeg on 11.01.2021. Grandieeskiri ja juhendid on Noor-Eesti grandiprogrammi kodulehel.Noor-Eesti grandiprogrammi eesmärk on arendada ja mitmekesistada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid, mis aitavad kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ja mille uurimistulemused on potentsiaalselt tähenduslikud ja olulised Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule 21. sajandi globaliseerunud maailmas. Granti saavad taotleda doktorikraadiga teadlased, kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud vähem kui kümme aastat. Kui granti taotlev isik on olnud pärast kraadi saamist lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses, pikeneb selle aja võrra ka kümne aasta ajapiir. Grandi suurus on kuni 100 000 eurot aastas ja see antakse kuni kolme aasta pikkusele uuringule, koos võimalusega taotleda ka üht jätkugranti. Selle aasta taotlusvoorus antakse välja eeldatavalt kaks granti. Taotlusi hindab 10-liikmeline teadusnõukogu koosseisus Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala (esimees), Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman, Mart Raudsaar, Andrus Raudsalu ja Tarmo Soomere. Sihtasutus Postimehe Fond on asutatud eesti rahvusteaduste ning ajakirjanikuhariduse ja -harituse toetamiseks Eestis. See annab välja teadusgrante, toetab ajakirjandusüliõpilasi ning 2019. aastal käivitas fond Postimehe ajakirjanduskooli. Fond on asutatud aastal 2016. Info: Martin Ehala martin.ehala@postimees.ee
Head keelehuvilised! Wiedemanni keelepäev toimub reedel, 2. oktoobril Väike-Maarjas. NB! Palume osavõtust teatada hiljemalt 25. septembril siin.
Kava:
12.00 Laureaadi nimitamme istutamine keeletammikusse
12.45 Tervituskohv Väike-Maarja seltsimajas
13.00 Avakõned
13.30 Laureaadi tutvustus (Reili Argus) ja laureaat Helle Metslangi ettekanne "Mitmetahuline eesti keel"
14.00 Ettekanded tänapäeva eesti keele teemadel
14.30 Vestlusring „Eesti keele elujõud: noorte vaatenurk“
15.45 Päeva lõpetamine (Georgi söögitoas)
Otseülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Youtube'i kanali kaudu (link enne üritust). Bussiinfo: Tallinnast (Luule Reisid): buss väljub kell 10.00 Mere pst Vene kultuurikeskuse eest. Tagasisõit pärast lõunasööki kella 16.30 paiku. Palume sõidusoovist teada anda registreerimisvormi kaudu kuni 25. septembrini. NB! On oluline, et osaleksite keelepäeval vaid tervena, et kaitsta nii ennast kui ka teisi! Korraldajad: Väike-Maarja vallavalitsus ja noortevolikogu, Väike-Maarja Gümnaasium, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Emakeele Selts. Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei tel 644 9331
NB! MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsub vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril mälestustalitusele Metsakalmistul ja Keila Miikaeli kirikus • 13.30 Ärasõit Rahvusraamatukogu eest • 14.00 Mälestustalitus Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi ja Arnold Susi haual. Lipuvalve. • 14.30 Ärasõit Metsakalmistult • 15.30 Saabumine Keilasse – lillede asetamine Vabadussõjas langenutele Keila koolimaja esisele • 16.00 Riigivanemate mälestusjumalateenistus Keila Miikaeli kirikus. Koos peapiiskop Urmas Viilmaga teenivad EELK Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu ja koguduse õpetaja Arnd Matthias Burghardt. Mälestusküünlad süütavad peapiiskop Urmas Viilma ja Keila linnapea Enno Fels. Mälestuskõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste • 17.00 kohvilaud, Keila linnapea tervitus • 18.00 Ärasõit Tallinna NB! Lähem teave ja bussiga Keilasse sõiduks registreerimine tel. 51 35 652, 530 26 808 Täpselt 76 aastat varem pidas legendaarne Otto Tiefi valitsus Läänemaal Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valitsusliikmete teekond Puise randa kulges läbi Keila kihelkonna. 22.septembril 1944 okupeeris Punaarmee Eesti pealinna. Vastupanu võõrvõimule jätkus veel pool sajandit.
Alates aastast 2006 on vastupanuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani ning mullu Võru Katariina kirikus. Korraldajad: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja EELK Keila Miikaeli kogudus.
NB! 8.–9.10.2020 toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses - National languages in academic research and higher education". Esinemissoovide tähtpäev on 31.07.2020. Vaata võrgukodust https://nataclang2020.com/, kus on alati värskeim ja täpseim info. Lootkem, et kroonviirus laseb siiski konverentsiks koguneda. Kui ilmneb uusi takistavaid puhanguid, siis otsustame, kas kolida (osaliselt) küberruumi või lükata edasi. Olete väga oodatud! Kutse edastas Peep Nemvalts, filos-dr, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, vanemteadur Peep.Nemvalts@tlu.ee, tel 6409 337, 517 8448
NB! TLÜ Akadeemilise Raamatukogu II korruse lugemissaal on avatud E–R kella 11–17 . Samas on võimalik ka tellida lugemiseks enamikke Raamatukogu kogudes olevaid teavikuid, mille kohta saab täpsemalt lugeda Raamatukogu koduleheküljelt. Avatud on ka kohvik STRIX E–R kella 11–15. Külastajaid on vähe ja kõik peavad kinni "2 + 2" reeglist. Raamatukogus on kollektiivpuhkus kavandatud alates augustikuu algusest 3-nädalaks. Teate edastas TLÜ Akadeemilise Raamatukogu haldusteenistuse juhataja Enn Bekker
22.05.2020
Head sõbrad! Arvestades hädaolukorda ja selles kehtivaid reegleid on Teadlaste Maja juhatus otsustanud, et Teadlaste Majas ühiseid üritusi kuni septembrini ei toimu! Koguge jõudu, tugevdage tervist, sünnitage uusi mõtteid kuidas edasi tegutseda! NB! Ootame ikka veel ka teie meenutusi ja hinnanguid Teadlaste Maja tegevusele, et meie järjekordne Maja ajalooraamat saaks muljeterohke ja sisukas. Parimate soovidega Elsa Pajumaa tel. 6522379, Sirje Arro mob. 56674299, arrosirje@gmail.com
25.04.2020
Eesti teaduste akadeemia esitas soovitused COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia tööversiooni täiendamiseks ja täpsustamiseks.
Vt akadeemia ettepanekuid siit.
Maailma akadeemiad kutsuvad solidaarsusele COVID-19 pandeemiaga võitlemisel
29.03.2020
Akadeemiate-ülene Partnerlus (InterAcademy Partnership, IAP) kutsub riike üles tegema koostööd, kasutama ja jagama teaduspõhist teavet ning abistama arengumaid.
COVID-19 praegusest puhangust teatati esmakordselt 31. detsembril 2019. 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. Täna kutsub IAP 140 meditsiini-, teaduse- ja inseneriakadeemiat üle kogu maailma kutsuma üles teaduse ja poliitika kujundajaid koonduma, et aidata nakkuse levikut kontrolli all hoida. IAP eesmärk on julgustada teadusuuringute ja nende väljundite paremat ja kiiremat kasutamist globaalse üldsuse huvides.
„Paljud teadusringkonnad väljendavad suurt muret selle üle, et COVID-19 puhul pole veel ilmnenud valmisolekut koordineerida tegevust ja jagada ressursse, mis on leitud varasemate pandeemiate, näiteks HIV-i, SARS-i ja linnugripi vastu võitlemisel. On aeg seda muuta,“ leiab IAP president Volker ter Meulen.
IAP akadeemia liikmete hulka kuuluvad enam kui 30 000 juhtivat teadlast, inseneri ja tervishoiutöötajat enam kui 100 riigis. Uues IAP-teatises COVID-19 kohta rõhutatakse, et on vaja teha rohkem ühiseks tegutsemiseks, sest koroonaviiruse leviku leevendamiseks kõikidel territooriumidel on hädavajalikud ülemaailmsed jõupingutused. Esiteks peavad riigid tegema koostööd ja tagama, et rahvatervise juhid ja valitsused teevad haiguspuhangu vastu võitlemisel koostööd, keskendudes globaalsele planeerimisele. Teiseks peavad valitsused kasutama rahvatervisealase valmisoleku tugevdamiseks ja COVID-19 kriisi sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks parimat teaduslikku teadmist. Kolmandaks soovitab IAP kiiret ja kooskõlastatud tegevust, et teha koostööd nõrgema rahvatervise raamistiku ja tervishoiusüsteemiga riikidega ning toetada neid, eriti Aafrikas, kus veel pole registreeritud koroonaviirusesse nakatumist.
"IAP tegutseb koos ülemaailmse noorte akadeemia ja riiklike noorte akadeemiatega oma ülemaailmse akadeemiate võrgustiku kaudu, et arengumaade teadlased saaksid kasutada rahvusvahelisi teaduslikke teadmisi oma poliitikakujundajate ja kodanike nõustamiseks," ütleb Masresha Fetene, IAP Policy kaasesimees.
"Hiina on olnud COVID-19-le reageerimise esirinnas ja Hiina tehnikaakadeemia on selle vastu võitlemises võtmerolli mänginud. Oleme valmis jagama oma äsja omandatud teadmisi ja kogemusi selle haiguse kohta iga riigiga, kes seda soovib," lisab IAP president ja IAP Healthi kaasesimees Depei Liu.
„Akadeemiate usaldusväärsus ei tulene mitte ainult nende liikmete teaduslikust tipptasemest, vaid ka asjaolust, et nad on sõltumatud. Viimastel nädalatel on libauudised ja desinformatsioon levinud kiiresti nii internetis kui ka väljaspool, nii et poliitikakujundajate jaoks on ülimalt oluline kuulata lugupeetud häält, kellel on varasem kogemus tarkuse jagamiseks keerukates küsimustes, mis vajavad põhjalikku analüüsi,” toonitb IAP Science'i kaasesimees Krishan Lal.
Avaldusele (veebis kättesaadav aadressil https://tinyurl.com/IAP-COVID-19 )
kirjutasid alla partnerluse juhtkomitee liikmed:
Volker ter Meulen, IAP president
Depei Liu, IAP president ja IAP Health’i kaasesimees
Margaret Hamburg, IAP Health’i kaasesimees
Krishan Lal, IAP Science’i kaasesimees
Cherry Murray, IAP Science’i kaasesimees
Masresha Fetene, IAP Policy kaasesimees
Richard Catlow, IAP Policy kaasesimees
InterAcademy Partnership (IAP) baasil töötavad koos enam kui 140 riiklikku, piirkondlikku ja ülemaailmset liikmesakadeemiat, et toetada teaduse olulist rolli tõenditel põhinevate lahenduste otsimisel maailma keerukamatele probleemidele. Eelkõige kasutab IAP maailma teadus-, meditsiini- ja insenerijuhtide teadmisi, et edendada mõistlikku poliitikat, parandada rahva tervist, edendada tippteadusi loodusteaduste hariduses ja saavutada muid olulisi arengueesmärke.
NB!
Seoses koroonaviiruse puhanguga ja eriolukorra tõttu Eestis MTÜ Tallinna Teadlaste Maja 2020. aasta märtsi- ja aprillikuu üritused lükatakse edasi!
NB!
Reedel, 13. märtsil kell 11.00–14.10 Emakeelepäeva konverents „Keel ja identiteet“ Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis.Uurime, mida tähendab keel isikliku, kollektiivse ja kultuurilise identiteedi kandjana ning kuuluvuse märgina. Arutleme, kui tähtis on emakeel meie rahvusliku eneseteadvuse kujundamisel. Konverents on tasuta. NB! Eelregistreerimine kuni 11. märtsini: http://bit.ly/emakeelepaev_2020 Enne konverentsi on kell 10.30 suures saalis võimalik osa võtta Vikerraadio traditsioonilisest e-etteütlusest. Selleks tasub kaasa võtta oma nutiseade või sülearvuti.
KAVA:
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõna
11.10—11.40. Keelevalik: ratsionaalsus ja esteetika Anna Verschik, keeleteadlane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor
11.40—12.10. Baltisakslased ja eesti keel: huvi, vajadus ja kohustus. Olev Liivik, ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur
12.10—12.40. Kas kultuur vajab sisekõnet? Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor.
12.40—13.10. Keele meelest? Nicolas Lotman, Tallinna Reaalkooli õpilane.
13.10—13.40. Aeg meid (ja eesti keelt) muutnud on. Keelepaleust otsimas. Tõnu Tender, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi direktor
13.40—14.10. SÕNAÕUD ja RIIMIJÕUD Henry Kõrvits (Genka), räppar.
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Üks paljudest identiteedi kandjatest on murdekeel.
Humanitaarsaalis 7. korrusel saab vaadata väljapanekut uuemast eesti murdekirjandusest „Murded eesti keeleruumis“.
NB!
Eesti Kultuuri Koda kutsub 21. märtsil 2020 KONVERENTSILE “KULTUUR KUI KAPITAL” hotellis Hilton.
Varajane registreerumine 5/25/35€ kuni 11.03.2020.
Esinejate seas on: Tõnis Lukas, Riina Solman, Peeter Raudsepp, Jüri Reinvere,Killu Tõugu Sanborn (USA), Elena Past, Silvia Lotman, Egge Kulbok-Lattik, Tiina Park, Pille Lill, Ilona Gurjanova, Kadri Männasoo, Mare Mätas, Urve Tiidus, Tarmo Soomere, Rein Einasto, Leonhard Koort, Valdur Mikita, Kalevi Kull, Armin Kõomägi, Jaak Visnap, Urmo Raus, Toomas Kiho, Linnar Priimägi jt.
Vaata lähemalt ja registreeru:
https://kultuur ikoda.eu/konverents/
https://www.facebook.com/events/614848485978009/
Teate edastas Eesti Kultuuri Koja projektijuht/assistent Kristo Kõrgnurm, tegevjuht@kultuurikoda.eu, www.kultuurikoda.eu, +372 58 060818
NB!
Kalju Lepik 100 (7. oktoober 1920 Koeru – 30. mai 1999 Tallinn)
Emakeelepäeval, 14. märtsil, algusega kell 12.00 Paide raekoja saalis
Järvamaalt võrsunud luuletaja Kalju Lepiku juubeliaasta avamine
- Päevakohased tervitused ning juubeliaasta tegevuste tutvustamine
- Kirjanik Wimbergi (Jaak Urmet) loeng Kalju Lepiku elust ja tegevusest
- Kalju Lepiku luulet loevad Koeru meeste luuleklubi ja Paide Gümnaasiumi noored luulesõbrad
- Muusikaline tervitus Koeru kultuurikollektiividelt
- Avatud teemakohane näitus ning meenutame kirjameest udupiltide vahendusel
- Kaetud kohvilaud
Kalju Lepiku juubeliaastat korraldavad-toetavad: Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum, Koeru Kultuurimaja, Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts. Paide linn ja Järvamaa Omavalitsuste Liit.
NB!
Seoses koroona viiruse puhanguga ja eriolukorra tõttu Eestis ning mujal maailmas suletakse Tallinna Ülikooli rektori ja Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu alates tänasest, 13.märtsist kell 17.
Samuti peatub Raamatukogus töötava kohviku tegevus.
Esialgu ei ole otsustatud Raamatukogu taasavamise aega, mis oleneb eriolukorra rakendamisest Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Ülikooli juhtkonna poolt.
Raamatukogu valve- ja haldamisega seotud teenistused jätkavad tööd erigraafiku kohaselt.
MTÜ Tallinna Teadlaste Maja märtsi- ja planeeritud aprillikuu üritused lükatakse edasi !
NB!
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus
Teadus- ja haridusasutuste avalik pöördumine, millega taotletakse teadusrahastuse üldist suurendamist, meetmeid Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks (sh noorteadlaste osas), eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud ja avalikke huvisid teenivate teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ning asutuste baasraha jagamise põhimõtete ümbervaatamist nii, et need toetaks rohkem teaduse laiapõhjalisust ja Eesti suunal tehtavat teadustööd.
Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum.
Pöördumisele on andnud toetusallkirja enam kui sada asutust ja organisatsiooni. Rahvaalgatuse lehe vahendusel anname ka eraisikutele võimaluse oma toetust väljendada. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.
Anna sellele algatusele oma allkiri!
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/f1700dae-8a5c-47de-8de8-929f744eff68
Teate edastas: TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus muuseumiosakonna vanemteadur, osakonnajuhataja Elle-Mari Talivee ellemari@utkk.ee, tel: + 372 672 2846
NB!
Tõnu Tender, EKI direktori kiri Eesti Vabariigi Riigikogu kultuurikomisjonile 15.01.2020 nr 1-11/20/7
Eesti Keele Instituudist ja Keeleametist
Pühapäeval, 12. jaanuaril ilmus meedias ERRi uudis Keeleinspektsiooni baasil loodavast Keeleametist. Ehkki uudises öeldi, et Eesti Keele Instituuti (EKI) kavandatava Keeleametiga ei ühendata ja EKI jääb tegutsema iseseisva keeleasutusena, andis uudise teksti süvenemine alust arvata vastupidist. Uudises loetleti EKI tegevusvaldkondi, mis väidetavalt „liiguvad keeleametisse“: avalik tasuta keelenõuanne, keelehoole (sealhulgas oskus- ja eurokeelehoole) ja keelekorraldus, selge keele edendamine; kirjakeele normi tagamine; sõnaraamatute valdkonna rakenduslikud ülesanded; terminoloogia valdkonna rakenduslikud ülesanded; elektrooniliste sõnastikusüsteemide arendamine ja haldamine; uute avalike keeleteenuste arendamine; keeletehnoloogiliste süsteemide arendamine ja haldamine.
See loend tähendab enamikku EKI tegevustest ning puudutaks hinnanguliselt 75% EKI töötajatest. Kõrvale on jäetud ainult haldusosakond ja kitsamad teadusuuringute valdkonnad. Kuna alusuuringute rahastamisega on olukord eriti pingeline, siis valitseb tõsine oht, et ülejäänud 25% EKI töötajaskonnast väheneb paari aastaga veelgi. Selline muudatus hävitaks Eesti Keele Instituudi kui tõhusalt toimiva asutuse ja kahjustaks eesti keele usaldusväärset teaduspõhist arendamist.
EKI on Haridus- ja Teadusministeeriumi halduses olev teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on tagada eesti keele kui riigikeele toimimine, arendamine. See eeldab ühelt poolt teadusuuringuid, teisalt nende uuringute rakendamist igale eestlasele kättesaadavates väljundites (keelenõu, eri tüüpi sõnaraamatud, keelealased andmebaasid, kõnesüntees jms). Oluline on rõhutada sedagi, et instituut on järjepidevalt tegutsenud üle 70 aasta: instituudis on selle aja jooksul tegeletud eesti keele uurimise ja arendamisega ning EKI on muutunud omalaadseks sümboliks neile, kes eesti keelt väärtustavad ning selle kestlikkust oluliseks peavad.
Viimati oli Eesti Keele Instituut sunnitud oma vajalikkust põhjendama viis aastat tagasi, mil instituuti taheti ühendada Tartu v Tallinna Ülikooliga, väidetavalt tõstmaks eesti keele uurimise teaduslikku taset. Hiljem tõdeti siiski, et olemasolev keelega tegelevate teadusasutuste võrgustik (kaks ülikooli ja EKI) on optimaalne, sest alla 1,5 miljoni elanikuga riigi riigikeel, mida emakeelena kõneleb vähem kui 70% inimestest, vajab lisaks ülikoolidele kindlasti ka iseseisvat tugikeskust: Eesti Keele Instituuti.
Alates 2016. aastast on EKI-le kinnitatud, et instituudi olemasolu miski ei ähvarda.
Veelgi problemaatilisem on asjaolu, et kavatsus rakenduslikud funktsioonid administratiivselt EKI teadusuuringutest lahutada pärsib kogu keeletegevust. EKI spetsiifika ongi see, et rakenduslik ja uurimuslik töö on instituudis ühendatud. Näiteks keelekorraldaja või leksikograaf tegeleb enamasti ka uurimisega ning uurija arvestab oma projektide kavandamisel EKI rakenduslike teenuste vajadustega. Rakenduslikud ja uurimuslikud tegevused on lahku aetud ainult paberil, sest rahataotlemisel ja aruandlusel nõutakse seda. Praktilises igapäevatöös on need funktsioonid lahutamatult põimunud, sest ainult nii saab EKI edukalt täita talle antud, riigikeele toimimist tagavaid riiklikke ülesandeid.
Keeleinspektsioon ja selle alusel või põhjal kavandatav Keeleamet on asutus, mille peamisi ülesandeid on olnud või võiks olla: keeleseaduse täitmise järelevalve, keelepoliitika analüüsimine ja korraldamine (nt eesti keele staatuse, kasutamise ja mainega seotud küsimused). Kahtlemata vajab see institutsioon tugevdamist, kuid see ei tohi toimuda teise vajaliku keeleasutuse likvideerimise hinnaga.
Samale järeldusele jõudis Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR oma 2019. a lõpul valminud ülevaates „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ühendameti loomise analüüs“ (HTMi ühendameti loomise analüüs): EKI ja Keeleinspektsiooni liitmine ei ole otstarbekas, kuna need on olemuselt väga erinevad (ühes töötavad teadlased ja teises keeleseaduse nõuete täitmise järelevalvega tegelevad ametnikud).
digitaalselt allkirjastatud
Tõnu Tender, EKI direktor
Eesti Keele Instituudi juhtkonna 14. jaanuari 2020. a koosolekul arutatu põhjal.
https://www.youtube.com/watch?
NB!
Neljapäeval, 19. detsemberil algusega kell 13.00 toimub Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) konverents „30 aastat MRP salaprotokollide tühistamisest“. Meenutustega esinevad paljud tolleaegsed tipp-poliitikud, kes aitasid MRP salaprotokollide avalikustamisele ning tühistamisele kaasa. Konverentsi korraldavad MTÜ „Eesti vabaduse eest“, MTÜ „20. augusti klubi“ ning Riigikogu.
Oma tulekust palutakse teatada 18.detsembriks meiliaadressil estar@estar.ee või telefonil 6616241.
Päevakava:
Päeva juhib Janek Mäggi
13.00-13.10 Tervitus, Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas
13.10-13.55 „Molotovi-Ribbentropi Pakti ja selle salaprotokollide tühistamise rahvusvaheline tähendus“, akadeemik Lauri Mälksoo
13.55-14.15 „Mis toimus Kremlis 1989. aasta 23. detsembri õhtul ja öösel enne MRP otsuse hääletamist Rahvasaadikute Kongressil?“, president Arnold Rüütel
14.15-14.25 MRP Venemaa ajaloos ja välispoliitikas, Juhan Aare videointervjuu MRP komisjoni esimehe Aleksandr Jakovleviga
14.25-14.45 „Millest räägivad NSVLi Rahvasaadikute Kongressi MRP komisjoni protokollid?“, endise MRP komisjoni liikme dr Igor Gräzini kommentaarid Aleksandr Jakovlevi intervjuule
14.45-15.15 Kohvipaus
15.15-15.35 „Meenutusi MRP komisjonist“ MRP komisjoni kaasesimees Edgar Savisaar
15.35-15.50 „Balti pagulaste apell ÜRO-le ja BATUNi tegevus”, BATUNi kauaaegne aktivist Sirje Okas Ainso
15.50-16.05 „Eesti dissidentide ja ERSP tegevus MRP avalikustamisel Eestis,“ ERSP asutajaliige Eve Pärnaste
16.05-16.20 „Eesti NSV Ülemnõukogu otsus suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti,“ ENSV Ülemnõukogu liige Ants Veetõusme
16.20-16.35 „Balti kett ja Eestimaa Rahvarinde tegevus MRP salaprotokollide tühistamise taotlemisel,“ Rahvarinde eestseisuse liige Rein Veidemann
16.35-16.45 „Eestist valitud NSVLi rahvasaadikute 1989. aasta jõulud Kremli kongressil“, MTÜ „Eesti vabaduse eest” juhatuse esimees Jüri Kraft
16.45-17.35 Paneeldiskussioon: „MRP salaprotokollide tühistamise tähendus tänapäeval. Kas MRP võib korduda?“, rahvasaadik Ivar Raig (paneeli juht), MRP komisjoni liige Marju Lauristin ning BATUNi kauaaegne juht ja Eesti diplomaat ÜRO juures Heino Ainso, ajaloodoktor Andres Adamson
Olete väga oodatud!
MTÜ „Eesti vabaduse eest” juhatuse esimehe kutse edastas Tõnu Karu
NB!
VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“
21. novembril 2019 Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6)
KAVA
10.15 registreerimine ja tervituskohv
11.00 Avasõnad
11.15 Peeter Saari Teaduskeelest reaalteaduslikult
11.45 Karl Pajusalu Kuidas teadus sai eesti keeles teaduseks
12.15 Toivo Maimets ja Sulev Kuuse Emakeelse õpiku “Rakubioloogia” koostamine
12.45 Jaan Alver ja Lehte Alver Nüüdne raamatupidamisteaduse oskuskeel
13.15 virgestusaeg
13.30 Tiiu Kuurme Tõmbekeeled ja tõmbetuuled uues haridusest kõnelevas sõnavaras
14.00 Peep Nemvalts Rahvuse mõistestik terminipeeglis
14.30 Heiki Pisuke Eesti oskuskeele loomine Euroopa Liidu institutsioonides
15.00 Ülle Madise Ilus õigusteaduse, õigusaktide ja halduse keel
15.40 Arutelu ja lõppsõna
16.00 Teaduste Akadeemia presidendi vastuvõtt
Tallinna Ülikool, Narva mnt 25
22. novembril 2019 kl 13
12.30 registreerimine
13.00 Mariina Viia TÖÖTUBA Usuteaduse sõnavara korrastamine
14.30 virgestusaeg
15.00 Kai Võlli ja Helin Puksand TÖÖTUBA Koolielust selges keeles
16.00 Silvi Seesmaa Akadeemilise väljendusoskuse keeletugi vene emakeelega üliõpilastele
16.30 Lõppsõna
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
NB! Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti teaduskeele probleemistikule keskenduva minisümpoosioni või töötoa 22. novembril 2019 Tallinna Ülikoolis. Sellekohase soovi (pealkiri, lühitutvus-tus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palume saata 25. septembriks 2019 aadressil teaduskeel2019@tlu.ee.
Osalemine on tasuta. Palume registreeruda hiljemalt 15. novembril 2019 TLÜ konverentsikeskuse registreerimisvormi https://www.tlu.ee/vormid/VII-eesti-teaduskeele-konverents kaudu, mis avatakse septembris.
Konverentsi sisutoimkond: doktorant Andra Kütt, dr Peep Nemvalts, esimees, akadeemik prof Karl Pajusalu
Lisateave: TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, dr. phil.Peep Nemvalts, Peep.Nemvalts@tlu.ee
Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts
Täname Haridus- ja Teadusministeeriumi: „Eesti terminitöö toetamine“.
NB!
Neljapäeval, 28. novembril algusega kell 11.00 olete kutsutud osalema konverentsil “Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas”, mis toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu) https://sisu.ut.ee/
Ürituse esimene osa koosneb ettekannetest, sellele järgneb humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna raamatu ”Humanitaaria 100-aastases rahvusülikoolis“ esitlus https://100.ut.ee/
Konverentsil on sünkroontõlge eesti, leedu ja läti keelde.
Palume registreeruda 20. novembriks siin https://sisu.ut.ee/
Korraldajate nimel TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Eesti keel võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang
NB!
Eesti keele aasta maakondlik keelepäev Rakveres
Head keelehuvilised!
Neljapäeval, 17. oktoobril kell 11 olete oodatud Rakvere Gümnaasiumis (Vabaduse 1) Lääne-Viru maakonna keelepäevale
KAVAS:
Tervitused. Mihkel Juhkami (Rakvere linnavolikogu esimees), Aivar Part (Rakvere Gümnaasiumi direktor), Miina Norvik (Tartu Ülikool, Emakeele Selts) Kas ja kuidas väljendame eesti keeles värve, lõhnu ja maitseid? Mari Uusküla (Tallinna Ülikool)
Ettekanded värvidest muinasjuttudes, fraseologismides ja regilaulus. Esinevad rahvaluuleolümpiaadil osalenud õpilased Miina Roost ja Mikk Bobõlski Rakvere Gümnaasiumist ning Miia Vask Haljala Koolist.
Kohvipaus, võimalus külastada näitust
Keele hing. Esineb Keneli Pohlak Väike-Maarja Gümnaasiumist (II koht loomevõistlusel „Ood eesti keelele“).
Keel kui pärandihoidja. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool)
Kirjutada raamatuid ja postitada kalambuure – keele kasutuse praktilisi näiteid. Airika Harrik (Eesti Kirjandusmuuseum)
Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas. Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum)
Ürituse orienteeruv lõpp kell 14.45
Keelepäeva korraldavad Emakeele Selts ja Rakvere Gümnaasium, toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Miina Norvik (Emakeele Selts, miina.norvik@ut.ee)
Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad maakondades üle Eesti.
Vaata lähemalt https://www.facebook.com/eestikeelepaevad2019/
eate edastas
Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei Tel 644 9331
NB!
Teisipäeval, 8. oktoobril algusega kell 16.00 Rahvusarhiivi õppeklassis (Madara 24) loeng Otto Tiefi valitsusest. 18. septembril möödus 75 aastat Otto Tiefi valitsuse moodustamisest 1944. aastal. Sellest kahe okupatsiooni vahel moodustatud valitsusest, mis oli aluseks ka vabariigi valitsusele eksiilis, kõneleb ajaloolane Meelis Saueauk Eesti Mälu Instituudist.
Madara arhiivihoone uurimissaalis on avatud ka samateemaline näitus.
Loeng on tasuta. Huvilistel palutakse end registreerida meili või telefoni
teel: tiina.mannapsoo@ra.ee , 693 8666
NB!
Hõimupäevade konverents 2019
Reedel,11. oktoobril kell 10-18 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6).
„Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud.“
2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. Seetõttu on selle aasta hõimupäevade konverents pühendatud põlis- ja vähemuskeeltele.
Konverentsil käsitlevad soome-ugri ja teiste rahvaste keeleteadlased vähemuskeelte prestiiži, mitmekeelsuse ja soome-ugri keelte digitaliseerimise teemasid. Kõik ettekanded tõlgitakse eesti keelde.
Registreerumine:
Hõimupäevade konverents on tasuta, aga palutakse kindlasti oma osalemissoovist teada anda
hiljemalt 7. oktoobriks! Konverentsile mahub vaid 80 inimest. Registreerumisvormi leiate SIIT.
Ajakava:
9.45 – 10.00 registreerimine
10.00 – 10.30 avasõnad ja tervitused
10.30 – 12.00 ettekanded ja arutelu. Soome-ugri keelte digitaliseerimine
12.00 – 12.30 kohvipaus
12.30 – 14.00 ettekanded ja arutelu. Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)
14.00 – 15.00 lõuna
15.00 – 16.30 ettekanded ja arutelu. Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)
16.30 – 17.00 kokkuvõte
17.00 – 18.00 koosviibimine
Konverentsi sisu:
Soome-ugri keelte digitaliseerimine (moderaator: Sven-Erik Soosaar, EKI)
Keelevahetus, mille käigus väikekeelte kõnelejad lähevad üle suurkeeltele, viib paljude keelte väljasuremiseni ja heal juhul säilivad need vaid rituaalkeeltena. Selleks, et keeli säilitada järeltulevatele põlvedele ka juhuks kui need igapäevakeelena kaovad, on vaja keelt selle eri avaldumisvormides salvestada ja kättesaadavaks teha digitaalsel kujul internetis ning pakkuda tööriistu keeleõppeks ja kasutamise hõlbustamiseks. Sektsioonis tutvustatakse parimaid praktikaid ohustatud väikekeelte materjalide digiteerimisel ja nende jaoks keeletehnoloogiliste tööriistade loomisel.
Esinejad:
Marina Fedina (Komi riigiteaduste instituut) – Дигитализация как один из способов популяризации и повышения жизнеспособности языков коренных народов (на примере коми языка)
Andrei Tšemõšev (Mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituut) – Создание словарей нового типа с использованием корпуса марийского языка
Jack Rueter (Helsingi Ülikool) – Morphological analysers and other digital tools for Uralic languages
Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)
Mitmekeelsus on ja ei ole uus nähtus, enamik maailma elanikest on mitmekeelsed. Mitmekeelsus kui selline ei ole hea ega halb, iseenesest see ei ohusta identiteeti ega keelesäilitamist. Küll aga mõjuvad keelevälised tegurid nagu keeleideoloogiad, kogukondade hoiakud, keelepoliitilised otsused ja isiklik soov kogukonda kuuluda, sealt lahkuda või olla mitme kogukonna liige. Küsimus on selles, kuidas olla mitmekeelne ja samas säilitada väiksed keeled. Üldkehtivaid lahendusi pole olemas, kuid mõningatest kogemustest saab kindlasti rääkida.
Esinejad:
Svetlana Jedõgarova (Helsingi Ülikool) – Многоязычие и языковые идеологии на примере говорящих на удмуртском языке
Fedor Rozhansky/ Elena Markus (Tartu Ülikool) – Multilingualism and language contacts in Western Ingria
Jüvä Sullõv (Tartu Ülikool) – Võru-Eesti kakskeelsus – omapärad ja väljakutsed
Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)
Keel täidab kaht olulist funktsiooni: vahendada infot ja väljendada identiteeti. Mõlema funktsiooni täitmisel on edukate ühiskondade keeltel eelised – nad võimaldavad ligipääsu heale haridusele, rikkalikule kultuurile ja ligitõmbavale meelelahutusele. Samuti pakub sellise keelega seotud identiteet kõnelejaile kõrge kollektiivse enesehinnangu. Nii avaldab enamuskeelte prestiiž püsivat mõju vähemuskeelte kõnelejatele identiteedi ja keelevahetuseks, mida on võimalik tasakaalustada vaid teadliku keele- ja identiteedipoliitikaga. Sektsioonis vahetatakse kogemusi, kuidas prestiižkeelte mõju teiste keelte kõnelejatele vähendada.
Esinejad:
John Shaun Nolan (Malmö Ülikool) – The role of prestige in the maintenance of the ‘near languages’ of France
Konstantin Zamyatin (Durhami Ülikool) – The Impact of Official Bilingualism in Ethnic Republics of Russia on Language Attitudes
Valts Ernštreits (Läti Ülikool, Liivi Instituut) – Small Nation, Big Vision: Bringing the Livonians into the Digital Age
Konverentsi korraldajad:
Konverentsi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlastega ja selle eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid ohustatud keelte kaitsmisel ja säilitamisel.
Jaak Prozes tel 5012319, jaak.prozes@fennougria.ee
Teate edastas Eha Viluoja, 55905432, eha.viluoja@gmail.com
NB!
"Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019"
Tänavu juba neljandat korda toimunud "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019" ettevõttenimede võistluse tulemused on selgunud. Auhinnad anti üle 4. oktoobril Tallinnas EKI saalis, kus ettevõttenimedest kõnelesid Ilmar Tomusk ja Peeter Päll.
Oma ettevõtte nime sünnilugu tutvustasid auhinnasaajad, modereeris Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Heiki Rits.
Tänavused laureaadid on OÜ Päevapoeg tootmisettevõtte kategoorias, Nelijakk OÜ teenindusettevõtte kategoorias, MTÜ Vaimupuu vabaühenduste kategoorias, Künnimees OÜ haridus- ja kultuuriasutuste kategoorias ning OÜ Viljahunt aasta uustulnuka kategoorias.
Ära märgiti ka tootmisettevõtted Tuisumasin OÜ ning Mesisuu (OÜ Patisserie), teenindusettevõtted Itivana OÜ, Raba! (Sidrunhein OÜ), OÜ Udujoon ning lemmikloomapood Urr ja Nurr (Orhidaalia OÜ), vabaühendused Luumisõ Kõrd MTÜ ning Ujur MTÜ, haridus- ja kultuuriasutus OÜ Okkad ja Tolm ning aasta uustulnukana Keelevaatleja MTÜ.
Žüriisse kuulusid Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad.
NB!
Teadlaste öö kirjanduslik eksperiment!
Teadlaste öö tuleb taas ja üle mitme aasta avab ka akadeemia sel õhtul uksed. Reedel, 27. septembril kell 19 toimub akadeemia saalis (Kohtu tn 6) Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse eestvedamisel katse visualiseerida Friedebert Tuglase novell. Sõnas ja pildis eksperimenteerivad akadeemik Jaan Undusk ja liivakunstnik Madli Luuk. Kuulata saab ajuteadlase Jaan Aru lühiloengut sellest, kuidas üldse kujutluspildid meie peas tekivad ning teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaare. Kirsiks tordil on ekskursioon Ungern-Sternbergi lossis – ka vabamüürlaste tähistaevatuppa!Kirjanduskeskuse ja akadeemia ühiskatse ühendab mitut erinevat teadusharu: kirjandusteadust, kunstitõlgendust ja neuroteadust.Täpsem info: TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur, muusemiosakonna juhataja Elle-Mari Talivee, tel: 672 2846, e-post: ellemari@utkk.ee
NB!
Neljapäeval, 5. septembril kell 17.30 on Tallinna Keskraamatukogu suures saalis vestlusringis kolm Konstantin Pätsist raamatu kirjutanud kirjanikku, kes arutavad Pätsi elulugu. Vestlusringist võtavad osa Tiina Tamman («Vana armastuskiri»), Olev Remsu («Buraševo hullud») ja Urmas Vadi («Ballettmeister»). Arutelu juhib ajaloolane Jaak Valge.
NB!
Reedel, 20. septembril kell 15 EKI 3. korruse saalis tähistavad Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituut PAUL KOKLA (90), SILVI VARE (80) ja VÄINO KLAUSI (70) juubelit piduliku kõnekoosolekuga.
KAVAS:
Järgnevad tervitused ja seltskondlik osa.
Olete lahkesti oodatud!
NB!
Teisipäeval, 24. septembril kell 14.00 olete kutsutud Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Tartus Toomemäel) toimuvale Riia-Tartu keeleretke lõpu konverentsile "Kas siis selle maa keel …?"
KAVAS:
Lisainfo:
Jüri Valge (510 3977, juri.valge@ut.ee)
Üritust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linn, Tartu Ülikooli muuseum ja Emakeele Selts.
Emakeele Seltsi juhatus
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331
NB!
Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe www.emakeeleselts.ee kaudu oktoobri alguses.
Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019”.
Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda.
Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole.”
Hääletamine otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2 või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 15.09.2019).
2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Eesti Keele Instituudis toimunud nimeseminaril.
2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ),vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Tallinna ettevõtlusnädalal Viru Keskuse konverentsikeskuses.
2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver); teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).
Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.
Lisainfo: Helle Metslang, Emakeele Seltsi juhatuse esimees, helle.metslang@ut.ee, 522 5074, Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär, killu@eki.ee, 518 3764, Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, piret.kartner@hm.ee, 735 0221
NB!
Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 10 korraldab Tallinna Botaanikaaed konverentsi, mis on eelkõige tagasivaade dendroloog Aleksei Paiveli elutööle. Aleksei Paivel (30. märts 1929 – 15. september 2003) oli üks Botaanikaaia rajajaid ja ka Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige.
NB!
Reedel, 9. augustil kl 12.30‒14.00 Paides arvamusfestivalil arutelu
„Meie tuleviku“ alal (TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga)
Teaduskeel(ed) ‒ kellele ja kuidas?
Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust?
Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust?
Eesti keele aastal arutlegem:
Kaalugem mõistlikke lahendusi juba lähitulevikuks!
Arutlusringis:
Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige
Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige
Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant
Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige
Peep Nemvalts, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur,
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja
Arutelu juhib Toomas Kiho, ajakirja „Akadeemia“ peatoimetaja.
Arutelualalt teeb ülekande ERR. Teate edastanud Killu Mei
ERR-s on järelkuulatav Paide arvamusfestivalil teaduskeele arutelu: https://www.err.ee/
NB!
Head keelehuvilised!
Laupäeval, 10. augustil kell 14.00 algab Kuusalu pastoraadis
Eduard Ahrensi V konverents
KAVAS:
Ulvi Meier (Kuusalu) "Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi”
Sulev Valdmaa (Kuusalu) “Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?”
Hannu Remes (Kajaani) "Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased”
15.30 - 16.30 söögi- ja suhtluspaus (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual)
Jüri Valge (Tartu) "Lauri Kettunen ja Emakeele Selts"
Auli Hakulinen (Helsingi) "Eesti keele grammatika 1993 - Iso suomen kielioppi 2004 - Eesti keele varamu 2017: Kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja innovatiivsuse vahel”
Vaba mõttevahetus.
Konverentsi lõpp orienteeruvalt kell 18
Konverentsi korraldavad Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts ja Kuusalu vallavalitsus
Kell 18.00 lauritsapäeva jumalateenistus Kuusalu kirikus
Kell 19.00 - XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert Kuusalu kirikus
(https://www.emic.ee/?sisu=
<https://www.emic.ee/?sisu=
Transpordiinfo: Tallinnast tulijatel palume kasutada ühistransporti, vt peatus.ee
Olete lahkesti oodatud!
Teate edastas Killu Mei Emakeele Seltsi teadussekretär, e-post: killu@eki.ee
NB!
ESTO 2019 programmi vaata SIIT.
Esmaspäeval, 1. juulil väliseesti kirjamehe Paul Reetsi mälestuspäev. Kell 15 algab Tallinna Metsakalmistul Bostonis elanud eesti kirjamehe Paul Reetsi (1924‒2016) põrmu muldasängitamine (buss Metsakalmistu III värava juurde väljub Eesti Draamateatri eest kell 14.20. Bussiga tulemiseks palume kuni 28. juunini registreeruda e-postiaadressil utkk@utkk.ee). Sellele järgneb kell 17 kirjandus- ja mälestusõhtu Kirjanike Maja musta laega saalis, kus esitletakse Paul Reetsi teostekogu „Hinge roppus ja vaimu õis“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2019). Esinejate seas on Tiit Aleksejev, Jüri Hain, Jaak Jõerüüt, Kaare Kolbre, Janika Kronberg, Vilen Künnapu, Enn Lillemets, Viivi Luik, Mart Ojamaa, Evi Tihemets ja raamatu koostaja Jaan Undusk. Rohkem Paul Reetsi kohta: https://www.utkk.ee/muuseum/virtuaalnaitus/ Korraldavad: Eesti Kirjanike Liit ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Lisainfo: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadussekretär Marin Jänes, 644 3147, utkk@utkk.ee
Teisipäeval, 2. juulil kell 16–18 toimuvad Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis ESTO kirjandusvestlused „#VÕRGUSTIKUD Pagulased ja väliseesti kirjandus“. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima! Pärastlõunaste mõttevahetuste käigus avatakse pagulas- ja väliseesti kirjandust eri nurkade alt. Kõigepealt 20. sajandi algupool ning pärast revolutsioone ja Vabadussõda Nõukogude Liitu emigreerunud punapagulaste kirjandus. Järgmiseks sajandi keskpaik ja nõukogude võimu eest Läände pagenud, rõhuga Põhja-Ameerika ja Rootsi rikkalikul kirjanduselul. Lisaks eestikeelsele kirjandusele toob viimase teemana arutellu põnevat lisa eesti pagulaste ja nende järeltulijate võõrsil avaldatud võõrkeelne looming. Täpsemalt saab vestluste kohta lugeda siit: https://www.utkk.ee/
NB!
Kolmapäeval, 3. juulil kell 12 toimub Välis-Eesti Ühingu kongress Maarjamäe lossi kaminasaalis (Pirita tee 56); osavõtutasu 20 eurot on vaja üle kanda Välis-Eesti Ühingu arvele SWEDBANK EE702200221063212915, S.W.I.F.T. kood HABAEE2X, reg. kood 100060701; eelregistreerimine e-posti aadressil: leiliutno@valiseesti.org Teate edastas Leili Utno
NB!
Head keelehuvilised!
Võistlus "Ood eesti keelele" jõudis juba mõnda aega tagasi lõpule, võistluse käigus noorte loodud võistlustööde sisu aga ei aegu. Võistlus oli mõeldud 15-26-aastastele noortele üle Eesti. Pääsete alltoodud lingi kaudu ligi parimatele võistlustöödele ning ühtlasi saate lugeda selle kohta, millega täpsemini oli tegu.
Head tutvumist! https://www.hm.ee/et/uudised/loomevoistluse-ood-eesti-keelele-esikohad-laksid-keila-vaike-maarja-ja-hiiumaa-noortele
Teate edastas Emakeele Seltsi juhatus
NB!
Neljapäeval, 30. mail kell 18 kinos Artis (Solarise keskuses) olete lahkesti palutud dokumentaalfilmi Rein Taagepera esilinastusele. Filmi autorid vastavad pärast linastust meelsasti vaatajate küsimustele. Müügil Rein Taagepera luulekogu „Sinule mõtlen ma harva ja aina”. Kutse edastas Trivimi Velliste.
Lugupeetud keelehuvilised!
Reedel, 3. mail toimub tänavune F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev Väike-Maarja seltsimajas.
Palume end kuni 29. aprillini registeerida lingid.
Kava
10.30 registreerimine ja tervituskohv Väike-Maarja seltsimajas
11.00 tervitused (Indrek Kesküla, Jüri Valge, Piret Kärtner)
ettekanded (Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Aava, Andra Kütt, Riina Reinsalu, VMG õpilased)
13.45 Wiedemanni keeleauhinna laureaat prof Krista Kerge istutab tamme keeletammikusse
14.30 lõunasöök Georgi söögitoas
Bussid
Palun märkige oma sõidusoov registreerimisel, et teaksime teiega arvestada.
Tallinnast: (Luule Reiside buss väljub kell 8.30 Mere puiesteelt Vene kultuurikeskuse eest)
Tartust: (Kimar Transpordi buss väljub kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast)
Lisainfo:
Ivika Aman, Väike-Vaarja valla kultuurinõunik, ivika.aman@v-
Killu Mei, Emakeele Seltsi teadusseretär, killu@eki.ee (
Sirli Zupping, HTMi keelenõunik, sirli.zupping@
NB!
16. mai terminoloogiakonverentsile registreerimiseks palume täita hiljemalt 3. maiks veebivorm aadressil https://goo.gl/forms/61Seoaking6xmytK2.
Ürituse info asub EKI keelekalendris:
http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/366.html
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331
NB!
Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi
Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab 15. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2019”.
Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub neljandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Neljandat hea eesti ettevõttenime võistlust raamistavad traditsiooniliselt emakeelepäev ja ettevõtjate päev, aga lisaks ka eesti keele aasta kevad ja sügis. Innustagu see meid kõiki märkama tabavaid nimesid enda ümber, alustavaid ettevõtjaid aga sõeluma paljudest variantidest välja sisukad ja kujundlikud nimed. Senised võistlused on näidanud, milliseid toredaid nimesid kannavad meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused ja uustulnukad. Nüüd lisandub veel üks kategooria: haridus- ja kultuuriasutused. Märgakem ka huvitavate nimedega lasteaedu, rahvamaju, huvikoole.”
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehewww.emakeeleselts.ee kaudu oktoobri alguses.
Hääletamine otselingil https://goo.gl/forms/3tEyWS4FUbv4dNiK2 või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 15.09.2019).
2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Eesti Keele Instituudis toimunud nimeseminaril.
2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Tallinna ettevõtlusnädalal Viru Keskuse konverentsikeskuses.
2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver);teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).
Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.
Lisainfo:
Helle Metslang, Emakeele Seltsi juhatuse esimees, helle.metslang@ut.ee, 522 5074
Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär, killu@eki.ee, 518 3764
Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja, piret.kartner@hm.ee, 735 0221
NB!
Reedel, 29. märtsil kell 12 olete oodatud Rapla Gümnaasiumi (Kooli 8) eesti keele aasta kavva kuuluvale Rapla maakonna keelepäevale.
KAVA
- Avasõnad - Aime Klandorf.
- Luulepõimik "Kõik on õnn" Doris Kareva luulest - Rapla Gümnaasiumi noorte esituses
- Tekstipõimik "Meie keel" - Märjamaa Gümnaasiumi draamaringi esituses
- Raplamaa vanu kohanimesid - Peeter Päll
- Kohapärimuse andmebaasist ja kaardirakendusest - Jüri Metssalu
- Hans Tiismann, Alust pärit keelemees - Jüri Viikberg
- Keeleinspektsiooni igapäevatööst põhiseaduse kontekstis - Ilmar Tomusk
- Selge keel kui mõtteviis ja tööriist - Katrin Hallik
- Kuidas rääkida masinatega - Liisi Piits
Korraldajad: Rapla Gümnaasium, Emakeele Selts
Keelepäeva rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti keele aasta ürituste raames toimuvad eesti keele päevad veel paljudes maakondades.
Vaata lähemalthttps://www.facebook.
ja EKI keelekalendristhttp://portaal.
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331
Kolmapäeval, 3. aprillil kell 11 Tallinna Toomkoolis (sissepääs Rüütli tn 6 kaudu). Eduard Ahrensi IV konverents "Meil oma sõna kinnita".
KAVA
Kell 10.30 tervituskohv
Kell 11.00 konverentsi algus
Muusikaline tervitus Eesti Muusikaakadeemialt
Tervitused:
Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja
Emakeele Seltsi esindaja Jüri Viikberg
Ettekanded:
- „Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“ - Heikki Haljasorg
- „Kümme Eesti keelemeest“ - Mikk Metsmägi, Tallinna Toomkooli 7p klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi
- „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“ - Sanne Säär, Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja Terje Varul
- „Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja” - Sulev Valdmaa
- „Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“ – Kristiina Ross
- „Külakeelest ja kirikukeelest“ - Aivar Põldvee
- „Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“ - Rasmus Puur
Alates kella 14.30 suupisted ning seltskondlik vestlus
Konverentsi juhatab Tõnu Tender.
Ettekande pikkus on 20 minutit + 10 minutit küsimusteks, õpilasettekande pikkus on kuni 15 minutit
NB! Eduard Ahrensi konverentsile registreerimine aadressil https://docs.google.com/forms/
Lisainfo:
Tõnu Tender, EKI direktor, tonu.tender@eki.ee
Heiki Haljasorg, Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Heiki_
Killu Mei, Emakeele Seltsi teadussekretär killu@eki.ee , tel 644 9331
Korraldavad Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Tallinna Toomkool
NB!
Kolmapäeval, 13. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Keele Instituudi
(Roosikrantsi 6, Tallinn) 3. korruse saalis ajakirja Keel ja Kirjandus
konverents "Tõde ja tõed humanitaarias"
KAVAS:
10.00 Avasõnad, Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Ferdinandi mantlipärijad“ (1-2/2019) esitlus
10.30–11.30 I plokk: Tõde ja vale
Martin Ehala – „Identiteet ja tõde: massikommunikatsioonist masside kommunikatsioonini“
Tiit Hennoste – „Paralleelsete valede maailm ja tema asukad“
11.45–13.15 II plokk: Tõde ja ajastu
Raili Marling – „Asetatud teadmine tõejärgsel ajastul“
Tiiu Hallap – „Kognitiivne autonoomia – hääbuv ideaal?“
Daniele Monticelli – „Tõejärgne ajastu 20. sajandi analüütilise ja eksistentsiaalse tõe valguses: humanitaaria vastutus“
14.15–15.45 III plokk: Tõde ja distsipliin
Piret Kuusk – „Tõe-line füüsikamaailm“
Janika Päll – „Kogu tõde klassikalises filoloogias“
Endla Lõhkivi – „Tõde teaduskultuuride kaleidoskoobis“
16.00–17.30 IV plokk: Tõde ja kultuurimälu
Risto Järv – „Magajale kassile jookseb hiir suhu. Vastuolulised vanasõnad“
Mari Sarv – „Igas loos on tera tõtt: moraalsed valikud kultuurimälu loomisel“
Ene Kõresaar – „Elulood ja faktijärgne muuseum“
17.30 Keele ja Kirjanduse aastaauhindade väljakuulutamine
Kutse edastas Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender
NB!
ÜRO kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks
ning määras selle juhtorganiks UNESCO. Eestis tähistatakse 2019. aastal ka eesti keele aastat.
Millised on põliskeelte aasta rahvusvahelised tegevussuunad ja kuidas saab selles tegevuses kaasa lüüa?
Kuidas soome-ugri suunal tegutsevad Eesti asutused ja ühendused põliskeelte aastasse panustavad?
Mis on Eesti põliskeeled ja milline on nende kujunemislugu?
Mida tehakse eesti keele aastal eesti keele väärtustamiseks?
Kuidas Eesti riik toetab murdekeelte hoidmist ja arendamist?
Kuidas kõlab ehe võrukeelne luule autori esituses?
Kõigest sellest kuuleb lähemalt rahvusvahelise põliskeelte aasta Eesti avaüritusel, mis toimub
reedel, 15. veebruaril algusega kell 11 Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1, Tallinn).
NB! Registreeruda saab 13. veebruarini lingil https://goo.gl/forms/zhOPUFEArAg1Qa783
Üritust modereerib Meelis Kompus, Kultuuriministeerium
KAVAS:
10.30–11.00 Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.10 Avamine
11.10–11.30 Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees. Karmen Laus - Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor
11.30–12.15 Eesti põliskeeled ja -murded.Karl Pajusalu - Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor
12.30–13.30 Paneeldiskussioon (moderaator Meelis Kompus; osalejad Piret Kärtner / Eesti keele aasta juhtkomitee; Eino Pedanik /Kultuuriministeerium; Kadi Raudalainen/ MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Oliver Loode/, MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus)
Eesti keele aasta eesmärk on väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi, regionaalsed kultuuriprogrammid väärtustavad kohalikke keeli ja murdeid kui kultuuri väljendusvahendit. MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus tegutsevad soome-ugri hõimurahvaste suunal ja panustavad põliskeelte aasta rahvusvahelistesse tegevustesse. Kas ja kuidas need tegevused üksteist toetavad ja võimendavad?
13.30–13.50 Contra esitab oma võrukeelset loomingut
13.50–14.20 Kohvilaud ja vaba vestlus.
Korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO ERK
NB!
Konverentsist 24.01.2019 "Eesti riigikeele sajand" teeb otseülekande (mis on ka järelkuulatav) Postimees:
https://meieeesti.postimees.ee/6502360/eesti-keele-aasta-avab-konverents-eesti-riigikeele-sajand
Konverentsi info EKI keelekalendris
http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/327.html
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei
NB!
9.-11. augustil Paides on taas tulemas arvamusfestival, korraldajad ootavad aruteluideid. Ideekorje kestab 31. jaanuarini, info on lingil
https://www.arvamusfestival.ee/tuleviku-teemaline-arvamusfestival-ootab-aruteluideid/.
Eriti praegusel eesti keele aastal väärivad keeleteemad esiletoomist.
Tsitaat veebilehelt:
"Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho."
Põnevaid ideid soovides edastas teate
Helle Metslang
NB!
Kolmapäeval, 9. jaanuaril kell 13.30 tutvustatakse Eesti Keele Instituudi 3. korruse saalis eesti-soome veebisõnaraamatut.
NB!
Reedel, 18. jaanuaril kell 12-16 toimub Maarjamäel Eesti filmimuuseumis keelekonverents
"Keeleseadus 30"
Konverentsi juhib Toomas Kiho. Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutavadpresident Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt
Ettekanded:
Ülle Madise "Meie väärtuslik salakeel"
Tõnu Tender "Keeleseadus (1988): loits, manifest, õigusakt"
Mart Rannut "Eesti keeleseadus võrdluses"
Ilmar Tomusk "ENSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem"
Info täieneb jooksvalt.
Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu.Teate edastas Killu Mei
NB!
"Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt"
neljapäeval, 24. jaanuaril kell 12-16
Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn).
KONVERENTSI KAVA:
Avasõnad
Tervitused:
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Ettekanded:
"Eesti keel ja eesti identiteet" - Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor
"Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel" - Raimo Raag, Uppsala Ülikooli professor
"Eesti keel ja Eesti majandus" - Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli professor
"Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt" - Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor
Seejärel esitletakse akadeemiku ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu raamatut „Eesti keele sada aastat” ning Uppsala Ülikooli professori Raimo Raagi raamatut "Välis-Eesti sada aastat", mis ilmuvad raamatusarjas "EV100".
Järgneb vastuvõtt.
Konverentsile registreerimine kuni 21. jaanuarini (k.a): https://goo.gl/forms/qsMcNjy8qWzQseFw2
Eesti Teaduste Akadeemia, kontakt Piret Suurväli, tel 645 2759, piret.suurvali@akadeemia.ee
Emakeele Selts, kontakt Killu Mei, tel 644 9331, killu@eki.ee
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, kontakt Piret Kärtner, tel 735 0221, piret.kartner@hm.ee
NB!
Olete oodatud osalema Teaduste Akadeemias (Kohtu tn 6) toimuvas rahvusvahelises seminar-töötoas
"Teaduselt parlamendile" 31.01.–02.02.2019
Korraldame selle koostöös arenguseire keskusega Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse "Science meets Parliaments. Science meets Regions" raames ja toetusel.
Püüame ühiselt aru saada, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel.
· Räägime suud puhtaks, mida ja kuidas ei tohiks nõuandmisel mitte kunagi teha ning kuidas hoida üksteisest lahus nõuandmine, lobitöö ja kriitika ja protestimine.
· Kuulame tippspetsialistide soovitusi selle kohta, kuidas levivad ja mil moel interpreteerivad tegelikult meie vestluspartnerid keerukaid ja vastuolulisi signaale.
· Paneme tähele tipp-poliitikute arvamusi, millist tüüpi nõu nad on saanud kasutada.
· Harjutame esitluskunsti ja seda, kuidas oma teadustulemusi ja mõtteid teiste valdkondade esindajatele lühidalt ja atraktiivselt esitleda.
· Korjame arutlustest üles parimad mõtted, mida rakendada Eestis teadusnõustamise süsteemi arendamiseks.
Ürituse töökeel on valdavalt inglise keel. Osalemine on tasuta, kuid tingimata on vajalik registreerida e-kirjaga aadressil sekretar@akadeemia.ee või tel +372 644 2129 hiljemalt 21. jaanuaril 2019. Väljastpoolt Tallinna tulevate registreeritud osalejate ööbimiskulud katab Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskus.
Kutse edastas Teaduste akadeemia presidendi nimel TA vastutav sekretär Eha Inkinen
NB!
Reedel, 23. novembril kell 10 olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile EUROOPA HING. Eelregistreerimine ja lisateave kuni 21. novembrini tel: 53 45 8901, e-post: tunne@kelam.ee.
NB!
Teisipäeval, 27. novembril kell 12 olete oodatud Eesti Keele Instituudi 3. korruse suurde saali (Roosikrantsi 6) Emakeele Seltsi fraseoloogiateemalisele kõnekoosolekule.
Ettekannetega esinevad Renate Pajusalu, Ene Vainik ja Asta Õim. Järgneb Asta Õimu väljendivara vihikukeste kasseti esitlus.
Kutse edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Mei, tel 644 9331
NB!
Teisipäeval,27.novembril avatakse Rahvusraamatukogus näitus Riig
1918-1944 aastatel ilmunud Riigi Teatajatega saavad kõik huvilised tutvuda DIGARi Eesti artiklite portaalis. Esimene Riigi Teataja ilmus 1918. aasta 27. novembril. 1940. aastal Riigi Teataja väljaandmine katkes, kuid kahe okupatsiooni vahel, 1944. aasta septembris, ilmus üks number Otto Tiefi valitsuse Riigi Teatajat. 2010. aasta 1. juunist antakse Riigi Teatajat välja internetis ilmuva võrguväljaandena aadressil www.riigiteataja.ee.
NB!
Kolmapäeval, 28. novembril kell 13.30 kutsub Konstantin Pätsi Muuseum küünlaid süütama Mets
NB!
VI eesti teaduskeele konverents
tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada
tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti
teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle
arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020.
Mitmeteaduslikule konverentsile ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude, teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide
eestindajaid ja toimetajaid.
Põhiettekande „Eesti keel kõrghariduses – lähiminevik, hetkeseis ja tuleviku terendused“ peab TÜ professor Birute Klaas-Lang.
Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat):
|
teadus- ja üldkeele vastastikmõju |
Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara.
Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud
suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku lühitutvustust palume hiljemalt
25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500 tärki (v.a allikaviited) docx, doc või
odt vormingus aadressil teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest
teatame 9. novembriks.
NB! Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala
eesti teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellegi
lühitutvustuse (pealkiri, eesmärk, teemajuhi nimi, sümpoosionil arutlejad või
töötoas eeldatavalt osalejad, töötoa aja- ja tegevuskava ning loodetav tulemus)
palume saata aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. oktoobriks 2018.
Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse
registreerimisvormi https://www.tlu.ee/teaduskeelekonverents/registreerimisvorm kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt registreerumise järel esitatavale arvele.
Tasuta osalevad esinejad, palgatööta või
õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid.
Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus
koostöös TLÜ konverentsikeskusega.
Eesti terminitööd toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsi sisutoimkond
Peep Nemvalts, esimees
Kais Allkivi-Metsoja, doktorant
Halliki Põlda, doktorant
Lisateave
Peep Nemvalts, dr. phil.
NB!
Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“
Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis
(Munga 18, Tartu). Korraldajad ja moderaatorid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet
Hendrikson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ja Sirli Zupping (Tartu Ülikool). Eestikeelse terminoloogia programmi abil on kõrgkoolid korraldanud eestikeelset teadustegevust väärtustavaid üritusi: koolitusi, konverentse, akadeemilisi arutelusid, samuti kajastanud toimunut trükistes ja meedias. Erialakeelele keskenduv üritustesari sai Eesti Maaülikooli eestvõttel alguse 2013. aastal. Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel. Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad. OotameKPq Teid osalema! Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.Lisainfot saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.
NB!
5.-6. novembril KEELEFOORUM Tallinnas Swissotelis.
Kaheksas keelefoorum võtab kokku keelevaldkonna olulised arengud Eestis, Lätis ja Leedus, pakkudes ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest. Missugused eesmärgid, mis roll ja mis vastutus on kavandamisel olevates visioonides ja strateegiates kanda riiklikul keelepoliitikal? Diskussioonide keskpunktis on haridus kui riigi keelekeskkonna kujundamise peamisi hoobasid.Töörühmades otsitakse lahendust Eesti keelevaldkonna sõlmprobleemidele nagu rahvusvahelistumise väljakutsed ja eesti õppekeele areng kõrghariduses, üldhariduskooli võimalikud arengumudelid keelepõhisest segregatsioonist väljumiseks, mitmekeelsuse väärtustamine jne.Keelefoorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti keelenõukogu. Palume oma osavõtust teatada 31. oktoobriks registreerides end https://sisu.ut.ee/keelefoorum Korraldajate nimel Birute Klaas-Lang Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja, professor
NB!
Eesti Teaduste Akadeemia kutse
konverentsile akadeemiate nõuandvast rollist infoühiskonnas „Advisory role of academies in the information-rich society“
22.-23. oktooberil Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu tn.6)
Teaduste akadeemiate ülesanne uue teadmise tutvustamisel, esindamisel ja rakendamisel on üldteada. Kaasaegsete akadeemiate üha olulisem ülesanne on aga ka ühiskonna elus kaasa rääkida, panustada üldisesse hüvangusse – anda nõu. Konverentsil arutletakse akadeemiate nõuandva rolliga kaasnevate võimaluste ja probleemide üle.
Teaduse sõnumist
kõnelevad prof Sierd Cloetingh, prof Antonio Loprieno ja dr Katrien Maes.
Kuidas teadusest nõuanne saab
arutlevad dr Johannes Klumpers, prof Janusz Bujnicki ja prof Jorge Huete.
Kuidas nõuandeid ühise hüvangu eesmärgil ära kasutada
räägivad dr Robert-Jan Smits ja prof Marju Lauristin.
Oma kogemustest
kõnelevad Eesti kõrgkoolide, ministeeriumide ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad.
Toimuvad paneeldiskussioonid
Konverentsiga tähistab Eesti Teaduste Akadeemia oma asutamise 80. aastapäeva ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Konverents toimub inglise keeles.
Konverentsi toetavad Eesti teadusagentuur ja Tartu ülikool.
Registreerimine ja info hiljemalt esmaspäeval, 8. oktoobril 2018
Eha Inkineni e-posti aadressil: eha.inkinen@akadeemia.ee või telefonil: 644 2149
NB!
25.08.2018 MUINASTULEDE ÖÖ BUSSIRETK
SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi eestvõttel saab augustikuu viimasel laupäeval juba 15. korda teoks muinastulede öö bussiretk. 25. augustil toimuv väljasõit on pühendatud Euroopa kultuuripärandi aastale. Retke käigus tutvutakse nii arheoloogilise- ja kultuuriloolise väärtusega paikkade kui ka arhitektuurimälestistega, mis jäävad Järvamaa, Raplamaa ja Pärnumaa piirialale. Muinastulede öö bussiretke juhib mõisate uurija ja Eesti Jalgrattamuuseumi eestvedaja Valdo Praust. Retke käigus külastame Väätsa mõisa, Piiumetsa mõisa, Vahastu kirikut ja linnamäge, Käru kirikut, Käru mõisa ja rahvamaja ning Võidula mõisa. Võimalus on giidi saatel tutvust teha 70ndat sünnipäeva tähistava C.R. Jakobsoni talumuuseumiga Kurgjal. Samas saavad retkelised osa ansambli „Metsatöll“ kontserdist. Muinastuled süütame koos Kabala rahvaga kell 20.30 Meossaare kabelis. Õdusat meeleolu loob ansambel LUHA 9 koosseisus: Tea Saar, Tiina ja Paula Kivimäe ning Eva- Britta Simson. Retkeliste registreerimine telefonil 56682165 (Ründo Mülts).
Lisainfo
Ründo Mülts
SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum
56682165
NB!
28. septembril kell 11.00 toimub Usuteaduse instituudis, Pühavaimu tn.6 Teadlaste Maja ja Usuteaduse Instituudi ühisüritusena teadus -ja usutemaatiline konverents.
Selle korraldamise ajendiks on prof. Hubert Kahni ilmunud raamat „Teadus ja usk”.
Osalemiseks konverentsist teatada hiljemalt 5. septembriks (kohtade arv on piiratud) e-posti teel: arrosirje@gmail.com
Juhul, kui keegi soovib esineda konverentsil asjakohase ettekandega (ca 15 minutit), siis tuleb ettekande pealkiri saata hiljemalt 30. augustiks ülalnimetatud aadressil.
Pressiteade
29 aastat Kloostrimetsa mälestuspäeva
Tallinna Metsakalmistul president Konstantin Pätsi perekonna rahulas peetakse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel esmaspäeval, 30. juulil 2018 algusega kell 16 ja naabruses Kloostrimetsa talu õuel (Kloostrimetsa tee 44) algusega kell 17 riigipea mälestuspäeva. Sel päeval möödub 78 aastat Eesti esimese presidendi küüditamisest Venemaale.
Hingepalve ütleb EAÕK ülempreester Aleksander, päevakohase kõne peab riigi juubeliaastal Konstantin Pätsi poja Viktori pojapoeg Madis Päts. Kalmul on lipuvalve. Asetatakse lilli ja küünlaid.
Lilli ja küünlaid asetatakse ka riigipea kodutalu õuel asuva mälestuskivi juurde.
Muusikalise kavaga ilmestab mälestuspäeva ansambel „Puutöö“ (Valdo Subi viiulil, Jaan Audru süntesaatoril). Järgnevat vestlusringi, mis on pühendatud Eesti esimese valitsusjuhi ja esimese riigipea Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisele, juhatab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Presidendi kohvi pakub Väino Roska Catering.
30. juulil 1989 Tallinna Botaanikaaia ja Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi algatatud Kloostrimetsa talu mälestuspäev on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks. See aitab mõtestada meie ajalugu, kutsub nooremaid põlvkondi mõistma Eesti iseolemise ning vabaduse hinda. Osavõtt mälestuspäevast on kõigile huvilistele vaba.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus
Lähem teave tel 53 409 536
Head keelehuvilised!
Olete oodatud Eduard Ahrensi päeva III konverentsile
10.08.2018 Kuusalu rahvamajas
http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/313.html
Kogunemine Kuusalu rahvamajja (Keskväljak 10) kell 12.30-13.00. Kohvilaud.
Konverentsi algus kell 13.00
Päevakord:
Sulev Valdmaa avasõnad „Ahrensi mälestuse jäädvustamisest“
prof Rein Veidemann „Eesti põhilaused ja tüvitekstid“
dr Ene Vainik „Pühad ja pahad tunded“
vaheaeg
dr Enn Ernits „Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes““
dr Mart Rannut ja Jaan Bärenson „Aja- või asjakohane keel? Uue piiblitõlke väljakutsetest“
projektijuht Mariina Viia (TÜ) ja koostajad (Eesti Kirikute Nõukogu): Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas Schvak „Ususõnastiku koostamise põhimõtetest“
vaheaeg
Koguteoste „Eesti Vabariik 100“ ja “Republic of Estonia 100“ lühike tutvustamine.
17.15-17.45 jalutuskäik Kuusalu kalmistule
Kell 18.00-19.00 kontsert Kuusalu rahvamajas Pille Lille Muusikute Fondi poolt: Neeme Ots (trompet), Ralf Taal (klaver). Kaastegev sopran Pille Lill.
Konverentsi juhatab Tõnu Tender.
Üritust korraldavad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ, Kuusalu Vallavalitsus.
Teate edastas Emakeele Seltsi teadussekretär Killu Paldrok, tel 644 9331
Aili Künstleri palvel edastan Veski päeva sissejuhatuseks, et 22.06 Sirbi vahel on keelepoliitika-teemaline Keele Infoleht (Kasik, Tomusk, Ehala, Peep Ilmet) ja Sirbi viimasel lehel arutab Ehala identiteedi mõiste üle. .
ERR, Vikkerraadio saates "Kajalood" 23.06. võidupühal kell 12.05 oli kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.
Just tema ideede järgi taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ja lisati maakondadele võidutule jagamise tava.
See mees on diplomaat ja kultuuritegelane Jüri Trei. Saate autor Kaja Kärner. Saadet saab järelkuulata:
Teisipäeval, 3. juulil kell 12 Tartus Raadi kalmistul olete oodatud koos Jaan Tõnissoni Seltsiga mälestama riigivanem Jaan Tõnissoni tema perekonna haual ja kell 13 algab konverents Peetri kirikus. Tellitud buss väljub kell 9 Tõnismäelt Raamatukogu eest, sõiduraha 10 eurot sularahas kogutakse bussis, eelregistreerimine kuni 29. juunini tel. 53409536 on juba alanud. Soovitav võtta kaasa lilli ja küünlaid. Info: Elle Leesilt e-post: elle.lees@mail
EESTI GEOGRAAFIA SELTSI SUVEEKSKURSIOON 2018
7.-9. august
Sel aastal viib EGSi suveekskursioon meid Mulgimaale. Kui soovid osaleda, siis palun anna sellest teada Tiit Vaasmale hiljemalt 22. juuniks saates e-kiri aadressile egs@egs.ee või geograafiaselts@gmail.com või helistades numbrile 5258651.
Reisi maksumus on 135 eurot. Hinnas: bussisõit, öömaja, 2 hommiku- ja õhtusööki, kõik lõunasöögid, programmis olevad muuseumipiletid ja teejuhtide huvitavad jutud. Tasuda Eesti Geograafia Seltsi arveldusarvele EE412200001120029452 hiljemalt 30. juuniks.
Teejuht: Andres Rõigas (geograaf)
Teisipäev, 7. august
8.00 Väljasõit Tallinnast Balti jaama juurest Harjumaaliinide bussiparklast (trollide tagasipöörde ala)
Muri häärber
Õisu mõis "Ülevaade Mulgimaast: arhitektuurist ja kultuurist"
14.00 Lõuna Halliste söökalas (säilinud ~80% muutumatuna alates 1977. aastast)
Põnevad taluhäärberid - Puka talu, Kuremäe talu
Halliste kirik, Kulla leerimaja (ehk Halliste vallamaja)
Karksi
Mulgi Pruulikoda
Kitzbergi museum
19.00 Majutus Mellini puhkekeskuses (http://mellini.ee/)
Kolmapäev, 8. august
8.15 Hommikusöök
Helme lossimäed ja klaverimuuseum
Sooglemäe talu
12.30 Lõuna: Mulgi kogukonnaköök
Helme muuseum
Tõrva keskväljak
Kärstna, Anrepi lõvi ja mõis või Riidaja kabel, park
Suislepa tuulik, mõis
Kui aega üle jääb, siis Tarvastu ümbrus, linnamägi, kirik, lossimäed, käsitöökoda ja Mustla
20.00 Saabumine Mellini puhkekeskusesse
Neljapäev, 9. august
8.15 Hommikusöök
Kööna vesiveski
Ruhja
Mõisaküla museum, vagun, linn
13.30 Lõuna Siliina söögitoas Mõisakülas
Hendrikhansu paljand ja veel mõni põnev häärber enne kojusõitu
17.00 Tallinn
NB: Kaasa võtta ID-kaart või pass!
Korraldajad jätavad õiguse teha kavasse muudatusi!
Tiit Vaasma
NB!
Reedel, 8. juunil kell 18 toimub Koidu ja Luise tänava nurgal Eesti kirjandusloo ühe säravaima luuletaja Marie Underi (1883–1980)mälestuspingi pidulik avamine.
Olete väga oodatud!
Hiiumaa juurtega Marie Under sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas Allemani tänava puumajas, mis praegu kannaks aadressi Koidu 46. Tema kodumaja lammutati 1984. aastal. Kui tänapäeval teavad Underi sünnikodu asupaika vähesed, siis olulistel hetkedel on kirjandushoidjad seda ikka meeles pidanud. Näiteks kirjutas luuletaja Viiu Härm Underi luulekogumiku saatesõnas: „Kui Stockholmis olid [Marie Underi] matused, siis olime täpselt samal kellaajal Koidu tänava maja juures. Oli sügis. Seal puumajade vahel kasvas vanu suuri puid. Aiad lõhnasid õuntest. Toodi palju lilli. Panime neid elaniketa alumise korruse kinniste aknaluukide vahele. Ja luugihingede külge. Ja lihtsalt tänavale maha. Ning küünlad põlesid maja seina ääres kõnniteel.“
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanike Liit on väga tänulikud kirjandust väärtustavatele krundiomanikele, samuti pingi asupaika „Teeme Ära!“ talgupäeval korrastamas käinud vabatahtlikele kogukondlastele ning kõigile kirjandussõpradele, kes tegid pingi jaoks sihtotstarbelise annetuse.
Kutse edastas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
644 3147
