logo MTÜ Tallinna Teadlaste Maja

Viited

eenet

26. oktoobril allkirjastasid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning avalik-õiguslike ülikoolide rektorid halduslepingud aastateks 2022-2025.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et valitsuse kokkulepped riigi eelarvestrateegias toovad kõrghariduse tegevustoetuse kasvu 15% aastas vähemalt halduslepingute perioodi jooksul. „Kõrghariduse riikliku rahastamise kasv tõstab ka kõrghariduskulutuste taseme üle 1 protsendi SKP-st,“ ütles Lukas. „Kuid halduslepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidus ülikoolides ja mida ülikoolid peavad riigi toetusel kindlustama. Rohkem kui varasemalt on käsitletud õppekeele küsimust. Ülikoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest. Näiteks on halduslepingutes säte, et kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, siis ülikoolid peavad tagama ammendavad eestikeelsed kokkuvõtted. Bakalaureuse- ja magistritasemel peavad ülikoolid tagama eestikeelse õppe ja kui on ingliskeelne õppekava, siis peab olemas olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. Ülikoolid peavad välistudengitele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel. Kui lühidalt kokku võtta, siis neisse halduslepingutesse saab raamitud eestikeelse kõrghariduse tuleviku ning Eesti teadlaste ja õppejõudude järelkasvu tingimused.“

Haldusepingute sõlmimise järel saavad ülikoolid kätte ka 2022. aasta riigieelarves ette nähtud tegevustoetuse kasvu, mille maht on kokku 5 miljonit eurot. Kuni halduslepingu sõlmimiseni said ülikoolid igakuiselt 1/12 eelmise aasta tegevustoetusest. Samuti jõuab halduslepingute allkirjastamise järel ülikoolideni tänavu riigieelarvest eraldatav lisaraha 10 miljonit eurot. Summa liidetakse tegevustoetusega ning eraldatakse tegevustoetusega samadel alustel. 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.

Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees professor Toomas Asser sõnas, et kõrgharidusse riigieelarvest planeeritavat raha ei ole ülikoolidel praegu võimalik kasutada oluliste uute arendusülesannete jaoks, see kulub varasema alarahatuse korvamiseks, kuid kokku lepitud tegevustoetuse kasv annab siiski kindlustunde, et senist rahastamise langust õnnestub pidurdada. „Loodame, et praeguse valitsuse poolt järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste ajal. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5% SKP-st. Selle taseme juures suudetaks muu hulgas tagada ka üliõpilaste toimetulekuks vajalikud toetused ja laenud.“

 

 

Head keelehuvilised!

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 14. märtsil välja ettevõttenime võistluse

„Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2018”.

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub kolmandat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2018. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe www.emakeeleselts.ee kaudu oktoobri alguses.

Hääletamine otselingi https://goo.gl/forms/PxDKOXj0vhPymN8p1 kaudu või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 15.09.2018).

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: „Hea eesti ettevõttenime võistlus sai alguse kaks aastat tagasi Eesti Keelenõukogu ja Emakeele Seltsi ühise algatusena. Suur huvi võistluse vastu näitas, et õnnestunud nime ja seda kandvat ettevõtet väärtustatakse. Ootame ka sel aastal nimesid, mis on eestipärased ja kujundlikud ning kajastavad ettevõtte eripära.”

2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Eesti Keele Instituudis toimunud nimeseminaril.

2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber. Võitjad kuulutati välja ja autasustati Tallinna ettevõtlusnädalal Viru Keskuse konverentsikeskuses.

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

Teate edastas:

Killu Paldrok

Emakeele Seltsi teadussekretär

Tel 644 9331

Roosikrantsi 6

 

10119 Tallinn

NB!

Head keelehuvilised!


22.‒24.04.2018  toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III", mis johtuvalt Eesti Vabariigi 100. aastapäevast on seekord mahukam ja suurejoonelisem. 

Konverentsi kava (täiendamisel) on leitav aadressil http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/180-emakeelne-eesti-emakeelne-euroopa-iii.html

Palume oma osalemine registreerida aadressil 
https://goo.gl/forms/jg9Vskgq9dDuml6M2


Olete oodatud!

teate edastanud

Killu Paldrok

Emakeele Seltsi teadussekretär

Tel 644 9331

NB!

16. novembril toimub Tallinna Rahvusraamatukogus kõigile ajaloohuvilistele rahvusvaheline konverents

SUUR PÕGENEMINE ÜLE KAHE MERE

Päevakava

09.00 Registreerimine ja tervituskohv
09.30 Avasõnad. Hellar Lill, Eesti sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi direktor.
Osalejaid tervitab Ühendkuningriikide Suursaatkond Eestis.
10.00 ÜRO 1951. aasta põgenikekonventsioon ja tänapäev. Andrus Villem, ühiskonnategelane
10.45 Eesti põgenike lugudest Rootsis. Aart Nõmm, ajaloolane
11.30 Juutide päästmine - kas Taani hiilgehetk teise maailmasõja ajal?  Peder Kraghajaloolane (Taani)
12.15 Lõunasöök
13.15 Põgeneda või mitte põgeneda. Paoteemast eesti kirjanduses. Toomas Haug, kirjandusloolane
14.00 Teine maailmasõda ja väikesaared saarelisuse uuringute võtmes: Suurbritannia näide
Andrew Jennings, ajaloolane (Suurbritannia)
14.45 Arutelu: Põgenemine 1944. ja 2014…. Kas ühe mündi kaks poolt? Sõna saavad Kaarel Piirimäe ja Lauri Vahtre (Eesti sõjamuuseum), Johannes Bach Rasmussen (The Baltic Initiative and Network, Taani), Andrew Jennings (University of Highlands and Islands).

Päeva juhib Trivimi Velliste.

Üritus on osalejatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Anu Viltrop +372 56659118 või anu.viltrop@gmail.com.

Rahvusraamatukogu fuajees võimalik tutvuda näitusega, mis tutvustab aastatel 1941-1945 aset leidnud Shetlandi süstiku (Shetland bus) nimelist sõjalist operatsiooni, mis hõlmas Suurbritanniat ja Norrat ning 1944. aasta suurt põgenemist Eestist

Konverentsi kaasrahastatakse Kodanike Euroopa programmist.

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajaplaanis muudatusi.